Puhkepäev

Kõigepealt mainin ära, et eilne blogipostitus ei pidanud tegelikult nii lühike olema. Mõni oli siin väga sooda ja 4 rea kirjutamise jaoks kulus 15 min, sest iga lause järel jäi ta magama. Igatahes oli tal peas kõik välja mõeldud, mis kirjutab, aga kuna õhtu oli liiga pikk :D ja õlu liiga kange, siis ka pea läks tühjaks. Eks ta proovib siis ennast homme parandada.

Mis aga puudutab tänast päeva......Hommikul üles ja kell 10 läksime paadiga jõele kala püüdma. Selles kohas on koerad meil kinni, ööbivad toas, Eloise ka nende diivanil, sest krokodillid ronivad muidu telgist sisse. Igatahes läksime paadiga jõele, viskasime võrgud sisse, et krabisid püüda, ja tiirutasime niisama ringi. Oi, kui mõnus. Kõik see kokku: tuul, vesi, puhkus. Nägime ka kahte krokodilli, umbes kolme meetri kaugusel meie paadist. Nad on ikka väga pikad. Peremees teadis öelda, et umbes 12 meetri pikkused. Kindel käsk oli vett mitte puudutada, asi võib halvasti lõppeda. Kala me küll ei saanud, aga  kaks mudakrabi küll. Tegelikult kolm, aga ühe lasime kohe vette, ta oli väga väike. Siin on seadus, et nii emasloomi kui ka kasvult väikseid ei tohi püüda. Pärast kolme tundi läksime kaldale, kuna Steve pidi enda abikaasa ja Eloise ka paadiga sõitma viima. Selleks ajaks oli aga üks pubibuss kohale jõudnud. Tegemist on tasuta mikrobussiga, mis võtab inimesi jõe äärest peale ja viib pubisse ja siis toob tagasi ka. Millal iganes soovid pubisse minna, helistad sinna, nad tulevad sulle järele. Juba eile oli jutt, et lähme sinna õhtust sööma, aga see buss oli juba kohal, siis mõtlesime, et miks ka mitte. Hüppasime peale ja sõit võis alata. Jõudsime pubisse, kus peremees julges soovitada Fish and chipse. Me võtsime selle ja joogi. Hinnad on ikka 2 x kõrgemad, kui Eesti restoranides, aga elasime üle. Toit oli iseenesest väga hea, natuke väike portsjon selle hinna kohta, aga arvatavasti see on ka ainuke koht, kust me sellist värsket kala saame. Pererahvas tegi küll kuus ringi jooke, aga meie piirdusime ühega. Rahast hakkas kahju. Tulime tagasi ja siis viis Steve enda abikaasa, Lynne poja ja Eloise paadiga kalale. 2,5 h pärast, kui nad tagasi tulid, ei olnud seal enam ühtegi teravat pliiatsit. Kõik olid purupurjus ja rääkisid väga segaselt. Mees hüppas kohe paadist välja poole meetri sügavusse mudasse, kuhu ta jalgupidi kinni jäi, siis kukkus pikali, kuni Raiki ja Lynne poeg ta üles aitasid. Mehe 400 $ saapad jäid mutta kinni. Raiki kangutas need välja (eks te pildi pealt näete :D).  Siis hakkasid paadilised järjest tulema. Kõik olid põlvest saati mudas. Oi, kus meie Raikiga naersime. Täitsa ulmeline. Peremees oli nii sooda, et jooksis kohe magama. Teistega läksime istuma. Nemad jõid kogu aeg ainult peale, mistõttu Eloise on nüüd täiesti kustunud. Igatahes sellega meie seiklused ei lõppenud. Järsku jäi pererahva karavani elektrit tootev generaator seisma- kütus sai otsa. Perenaine äratas peremehe üles ja küsis, kust kütust juurde saada. Tuli siis välja ja ütles, et on üks hea ja üks halb uudis. Hea on see, et meil on kütust, halb aga see, et kanister asub paadis. Nojah.....mis siis ikka, kõik muda poole teele. Mina haarasin telefoni, olin rannikul, Eloise läks mudasse ja Raiki läks rannikule teda üles tõmbama. Perenaine juhendas kõrvalt. Saime kanistri kätte ja täitsime paagi ära. Ühel hetkel tuli üks mees meiega tule äärde istuma. Tuli välja, et tema atraktsioone ei lubatud järgmisele rodeole, kuhu ka meie lähme. Mees ja meie pererahvas on juba ligi 30 aastat hästi läbi käinud, aga tuli välja, et tegelikult teda ei sallita. Igatahes läks siin sõnavahetuseks. Perenaine küll proovis kõike naljaks keerata ja ilustada, aga kui perenaise poeg tuli kohale, läks asi ikka väga nugadele. Lõpuks ilmus ka peremees välja, kes seisis uksel, ainult bokserid jalas, ja hakkas lõugama, et mis Lynne pojal Mattil viga on (kuna tema äratas Steve üles). Te oleks seda kõike pidanud nägema. Ta oli purupurjus, ei olnud prille peas, tuikus ja ainult bokserite väel, endal suuuuuur õllekõht üle püksivärvli rippumas. (Eile õhtul käis ta korra duši all ja tuli tagasi bokserites, kauboisaapad jalas ja jakk peal- me Raikiga naersime, et reaalne strippar). Siis läks Eloise pealambiga autosse midagi võtma, kui me näeme, et järsku lendas ta otse vastu maad. Tuli siis tagasi, vasak pahkluu 2 x suurem, kui parem. See on lihtsalt absurd, mis siin toimub. Raiki jäi veel perele süüa grillima, sest kõik teised on nii segi, et keegi ei suuda seda teha. Mina tulin blogi kirjutama. Raiki käis just siin ja ütles, et kõik on kivis. Seega Raiki võtab söögi ja tuleb ka siia ära.

PS! Siinne taevas on jumalik- öösel on miljon tähte. Nagu AHHAAs võid näha, kuid oma silmaga mitte. Linnutee on selgesti joonistunud välja, võid isegi planeete näha. Romantika, missugune.....

Räägin natuke ka homsest linnast, kuhu lähme. Nimelt on tegi aborigeenidelinnaga....jälle. Mis........on ümbritsetud aiaga, seal ei ole kellelgi juhilubasid, sünnitunnistusi, naised sünnitavad metsas, tänavad on plekkpurke täis. Kanget alkoholi ei tohi omada- kui nad sinu hingeõhust seda tunnevad, hakkavad märatsema, sest neile ei ole see lubatud- joovad  ennast lihtsalt kohe surnuks-, ja teatavad poliseile, kes võib su vanglasse kinni panna. Valitsus toetab seda linna rahaliselt, sest kui need inimesed sellest alast välja n-ö „suurde maailma“ lähevad, ei saaks nad eluga hakkama. Need abod tahavad valgeid puudutada, eriti blonde- mulle loeti juba sõnad peale. Me ei tohi neile midagi halvasti öelda, muidu pekstakse kõik sodiks ja hakatakse märatsema. Nojah, et selline siis meie järgmine töökoht. Lähme sinna homme ja tegelik töö algab seal kolme päeva pärast.

Aga mis teil täna huvitavat juhtus ;)?

Helina 

1. MIna koos Stevega paadil.2. Meie mudakrabid. 3. Permehe kallid nahksaapad, mis mutta kinni jäid. 4. Aktsioonis "Toome paadist kütust".