Hommik algas rahulikult-
igapäevarutiin tehtud ja tööle. Läksime 9-ks kohvikusse. Inimesi hakkas kohe
sisse voolama. Seda kuni õhtul 22ni. Vahepeal aga saime ühe 30minutilise pausi
ja veel väikse 15minutilise WC-pausi. Igatahes pole mina oma elu jooksul nii
palju ropendanud. Ausalt ka. Igatahes oli minul poole päeva peal võhm väljas-
abod ei oska keelt, nad sosistavad ja tatistavad, haisevad, neil ei ole
hambaid, nende ninad on tatised. Ükskõik, mis vanuses nad on. Seda ei saa sõnadega
kirjeldada. Te peate seda nägema. Raiki tuli minu juurde ja hakkas kiruma,
kuidas need väiksed jõmpsikad sosistavad endale kraesse ja küsivad küsimusi,
nt, tahaks ühte jäätist. Saate aru, et meil on 21 eri sorti jäätist + kõik
erinevad asjandused, mida nad saavad selle all mõelda. Nad on kavalad ja
tihtipeale teevad nunnunäo pähe, kuigi endal pole rahagi. Igatahes saabus õhtul
kell 20 meile kari kärbseid-sitikaid, mis iganes väikseid mutikaid, neid oli
umbes 10 000....reaalselt, ei ilusta asja. Kui need värgid ilmusid,
kadusid meie ülemused taha sööma ja veini jooma, seega meie kahekesi jäime
nendega võitlema. Mis te arvate, kuhu nad kõige esimesena maandusid, ikka
jäätisele. Neid oli igal pool, kõik lambid olid neid täis, meie pea, silmad,
kõrvad, jäätis,......kõik kõik kõik kohad. Jubeeee.....sel hetkel, kui 3 x oled
sama koht puhastanud ja nad juba 5 sekundi pärast kohal on, sai meil mõõt täis.
Mõlemad hakkasime elu eest taidlema, võtsin puhuri ja lihtsalt puhusin neid
eemale. Raiki võttis mu töö üle ja nii me siis lasime. Putukate laibad igal
pool. Samal ajal hambutud abod, kes ootavad 5 minutit järjekorras, aga kui
nende kord on, hakkavad vaatama silte ja mõtlema, mida ostavad. Kirusime
kahekesi kogu meie situatsiooni, sest meie nädalapalk on ikka sama, mis sest,
et juba 12 h jalgadel taidleme ja järjest firmale raha sisse toome. Kui
inimesed ei näe, et on üks vaba teenindaja, siis hüüame, et siiapoole, kas
keegi ootab järjekorras jne. Ühel hetkel kuulen, kuidas Raiki karjub eesti
keeles: „Kas keegi ennast maha ei taha lasta?“......Ma ei suutnud enda naeru
tagasi hoida. Viimase töötunni ajal viis Raiki ühele mehele tema piimakokteili
ja ütles: „One šššššocolate milkšššššake, šševen dollars pleaššše...... Keel
oli pehme....aga selle peale küsis mees, et kust te siis pärit olete, kus
selline aktsent tuleb ::D:D::D::D:D: siiani naeran selle üle. Veel Raiki
pangedest......tegi täna banaanismuuti......Kus PEAKS sees olema, banaan, soft
serve, piim, mesi ja üks väike asi veel. Igatahes Raiki tuli minu juurde ja
ütles, et banaanismuuti sees on ju mangopüree ka, eks. Mina vastasin eitavalt.
Ta: „Ok, siis selle pärast tuligi klient tagasi, nurisedes, et mangomaitse on
tugevalt üle. :D::D:D:D:D::“ Ta vastas, et peabki olema, seal on troopiline
mahl, mangopüree jms asjad sees...........:D Nojah, veits mööda, kallis.....:D
Hetkel joon veini ja Raiki joob
enda õlut. Kõrval käib träna, mis kestab 00.00-ni, n-ö lastedisko, aga muusika
on külll väga jubbbbbeeeee.....Õhtul jälle kõrvatropid kõrva, nagu eelmisel
ööl. Kusjuures abod šituvad kõik WC-d täis, mistõttu on need kõik lukustatud,
aga keegi ei tea, kus võti on...kadunud.....!!!Hea töö!!!! Nii et suurem osa
enda vabast ajas otsin võtit mööda rodeot taga. + nad (abod) sigivad nii
meeletult, et isegi avalikkudesse WC-desse on kondoomid pandud, et nad ennast
veidikene ohjeldaksid. Muidugi, mis teevad väiksed ala-arenenud abod- kisuvad
need lahti ja hommikul astud Scoobist välja, kui avastad, et terve maa on neid
täis.
Aga olge teie mõnusad ja homsete
juttudeni. Te peaksite siin olema. Päris lõbus on kõige selle ulme keskel olla
:D
Kallistan
Helina
No comments:
Post a Comment