Hommik algas plaanipäraselt
mannapudruga. Kappasime 9ks kohale. Rahvas hakkas vaikselt kogunema. Ja siis
läks elu käima. Korraks saime lõunapausi teha. Võtsin tööandjate tuttavate
käest kartuliroa, väga hea oli J Muidu oleks 10 dollarit maksnud, kuna aga me
tuttavad juba, siis öeldi mulle, et pane oma raha ära... Sobib :D Päev oli väga
kiire. Kogu aeg inimesed järjekorras. Perenaine kiitis meid ikka vahepeal.
Rääkis, et eelmisel aastal samal üritusel oli tal 2 prantslast, kellega pärast
seda enam koostöö ei jätkunud... Küll nad olid omavahel tülitsenud ja karjunud,
küll ei saanud keelest aru, mis kliendid rääkisid ning ei saadud ka neist aru.
Müügikioski taga olevat olnud lauatäis tellimusi, mis läksid mahakandmisele...
Meil läks igatahes hästi J vist :D vähemalt kiideti meid mõlemaid. Ega vigu
tuleb ikka, aga nüüd on juba vilumus olemas, et neid kiirelt likvideerida ja
minimaalsete kuludega. Homme tööpäev u 17ni ja siis pakkimine. Esmaspäeval
algab sõit 940 km kaugusel asuvasse järgmisesse linna. Siit ka järjekordne
lugejamäng. Mis on järgmise linna nimi, kuhu liigume???
Tänasest täitsa jalad annavad
tunda, et päev otsa on nende peal seistud, 14 h.
Und
R.
1. Selfi jaoks leiab alati aega. 2. Meie kohviku tagatuba, kõik on tegelikult süsteemi järgi. 3. Lõunasöök. 4. Menüü.
Mul on karvane tunne, et seal 940 km kaugusel on juuksur. Sest raikil oleks viimane aeg :D
ReplyDelete