Vatitupsupidu

Täna helistas James ette ainult 15 minutit ja palus kell 9 tööl olla. Sõitsime kohale ja saime alustada ainult 2 mooduliga, mis neid suuri pakke teevad. Kati võttis oma kaevanduskäru meenutava töövahendi ja hakkas mässama. Raiki sai ka oma puki ja tiina jäi ilma, sest see, mis eile õli lekkima hakkas, ootas, et remondimees Mick uute varuosadega tuleb. Ilm oli juba hommikul selline pilves ja kohe mitte soe. Minu ylesandeks on saanud see, et ma jälgin, mis seisukorras on pakkijad. Neil on erinevad staadiumid ja pean vastavalt sellele ära jagama pealetulevad harvesterid, kes tahavad oma laadungit kuskile maha panna. Selleks on mul valida, kas Tiinale, Raikile, Katile või yhele onule, kelle nime kahjuks ei mäleta. Kutsun teda taksojuhiks. Ta on ka traktoriga, millel käru taga, mis saab ajutiselt võtab koorma ja siis laob selle edasi. Tööylesandeid on mul veel palju. Päris mitmekylgne ja organiseerimist vajav, aga samas ka vastutus, sest töö peab sujuvalt jooksma. Poole päeva pealt kolisime raiki teisele poole põldu. Sest kogu kupatus kolib sinna ykshaaval. Raiki oli esimene, kellele läheb ka yks harvester täitma, aga just see harvester sai põllul katkise kummi. Siis läks aega siia ja sinna. Raiki tegi tänasel tööpäeval 7,5 st tunnist kokku tööd 4 tundi. Kati jäi sutsu söömata, sest mina läksin neid suuri mooduleid tõmbama suure Ford traktoriga, mis oli vaja teisele poole põldu viia. Kuna need on väga suured ja madalad. Ainult 10 cm on maast kõrgel. Aega läks. Ja siis olidki tydrulud kumbki seal oma töö peal ja ei teadnud, kuna minig paus tuleb ja kunas vb syya saab ja info ei liikunud. Kõige tipuks hakkas sadama ka vaikselt ja panin koos Mick'iga neid suuri kuubikuid katte alla, et märjaks ei saaks. Kinni saab neid katted sinna nööride ajal, mis me õigel ajal poole pressimise pealt sisse paneme. Aga kui ma lõpuks kati juurde jõudsin, siis ta vaatas sellise näoga otsa, et kus kurat sa olid??? Tööd tegin.

Sain täna paljude meestega seal juttu ajad töö käigus. Mick on imemees. Ta teeb ikka sellist remonti. Koos oma täisvarustuses tööristadega kastikaga. Kõik asjad on olemas. Länd kruiseri kastis on kruvikeerajast suruõhu kompressorini välja. Kõike! Siis on seal see "taksojuht". Heatahtlik mees. Aga vahepeal natuke ei mõtle ette. Mõtleb hetke hästi teha, aga samas saaks pikemas perspektiivis teisiti paremini. Aga muidu muhe onukene. Lasi täna oma 3 m laia John Deere'ga ka sõita. Kes siis veel? Brian. Yks harvesteri kutt. Suht vaikne ja teeb oma asja. Päris käpas tal see veel ei ole aga õpib. James, kes on meie ylemus, on väga lahke. Täna kysis, kas meil on majas midaig vaja ja poole tunni jooksul oli juba ta ämm kolme noeaga meie juures. Sest nii natuke mainisime, et vb yhte nuga oleks vaja suuremat. Ta on meie tööga siiamaani väga rahul ja ka meil on hea siin töötada, sest siin saab natuke oma peaga ka mõelda ja kuidagi kodusem on see asi. Mitte selline masstoodangu ja masstööjõu ära kasutamine.

Päeva lõpuks kukkus päris kõvasti sadama. Pakkisin kiirelt veel James'i ja Mick'iga kuhjasid, et märjaks ei saaks. Tööpäev lõppes esimest korda valges ja läksime lähimasse pood, mis on 50 km kaugusel. Tegime megashopingu ja ostisme umbes 200 eest manti kokku. Pluss kytus. Homme on tööpäev alles poolest päevast kuio yldse, sest vatitups peab kuivama.

Kas te teate, mis juhtub , kui see 22 tonnine valge kokkupressitud puuvillapakk väga märjaks saab? Jah, teda ei saa enam myya. Aga miks? Mis temaga juhtub?

Kes pakub täpseima vastuse saab au ja kuulsuse! :D

Alari