Tia Maria

Mul ei ole lihtsalt sõnu. Ma pole nii palju ammu naernud kui eile õhtu. Päev algas aga tavaliselt halli hommikuga, kus võis tunda kerget pohmakat. Majandasime ennast tööle ja kohe kui levisse sõitsime, tuli sõnum. Sõnum Cottoni farmist. Et helistaks. Ok. Saime levisse, helistasime, naine võttis vastu ja lubas, et mees helsitab tagasi. Nii me korjasime, oma halli esmaspäevaga. Kastst märjad õunapuud olid sel hommikul raskemad korjata kui tavaliselt. Kui 2 bini oli täis, siis raiki ikka võttis kokku ja helistas ise tagasi, sest kõnet polnud tulnud. Jaaaa! Seis jäi selline, et homme sõitma ja kohale ära. Me olime nii õnnelikud, pakkisime oma viimase konteineri täis ja jehhat. Sõitsin oma pisikese põka shedi ja siis talu juurde ära. Ootasime hetke vihma tibutades ja põhivõll koos naeratusega oli peagi meie kõrval oma punase atv’ga. Rääkisin loo ära ja see palus, et me 2 päeva veel oleks. :D Ta tegi seda meie jutu käigus veel korduvalt ja kauples isegi yhte päeva. Aga kui on midagi otsustatud, siis pole mõtet enam ymber mõelda. Täna hommikul läheme sealt veel läbi ja võtame palga ja muu paberivärgi. Muidu tore onu. Asjalik! Ytlesime talle, et sul ju 3 uut eesti tyypi. Ta selle peale, et need on turistid, need ei tööta pooltki nii palju kui meie! :D Igale poole, kuhu me läheme, jääb ikka eestlastest hea mälestus. Eriti jäi see eile õhtul Tädi Maria juurde. Pärast tööd poest läbi ja kojuuu. Vaatasin kaks filmi samal ajal kui Kati ja Tiina hakkasid seljankat keetma. Ja nii see pidu vaikselt käima läks. Istusime laua taha. Meie, tydrukud, eesti kutid (Siim, Jüri ja Martin), Rhonda ja Tädi Maria. Tädid ei jõudnud suppi ära kiita. Ka poisid pistsid mitu kaussi, sest eesti toitu polnud ammu saanud. Siis toodi välja tädi õunapontšikud. Mmmmmm. ! Ja mis te arvate, mis veel välja toodi. Tädi läks oma puskarikambrikkesse ja tõi välja joogi Tia Maria ja siis veel oma kange 75se Shnappsi. Rääkisime elust. Rääkisime suht avameelselt, sest olime kõik täiskasvanud. Tädi rääkis lugusid, kuidas ta mehi võrgutas noorena. Ta oli peenike ilus saksa tydruk ja ta ikka oli paras nugis. Ta teadis oma väärtust ja vahepea kutsus mitu poissi korraga välja ja siis vaatas, kes kõige ilusam on ja siis teised saatis pikalt. Valus! :D Tundide jooksul tuli veel nii palju nalja. Niiii niii niii palju. Lugu sellest, kuidas nad kunagi noorena põrsa täis jootsid ja see olevat nii purjus ja sõrad laiali. Kuidas nad opossumi täis jootsid ja see puu otsast mööda hyppas, sest ta ei jaganud midagi enam. Ja kuidas pesukaru sai oma käpad kleepuva piruka sisse. Ja siis mängis seal akna peal oma kleepuva pirukaga nagu akordionit. Käpad koos. Eesti kutid läksid tuttu, sest neil oli täna tööpäev. Meie tinutasime edasi. Ilma piirideta. Rhonda tegi valgusshowd, raiki meigiti ära ja taheti farmerile naiseks panna. Põhimõtteliselt kirjeldamatu õhtu. Kuidas on yhes tädis nii palju enesekindlust. Ma arvan., et ta on nii osav, et ta lööks pooltelt mu sõbrannadelt kuti oma vanuses praegu yle :D Pidu kestis poole ööni. Mina magama ära, Tiina ka ja siis pärast seda olevat vool ära läinud. Suht paanika ja sõideti levisse, et helistada kuskile. Aga vool tuli peagi tagasi ja Raiki jätkas pidu väljas Rhonda autos. Muusika mängis kõigist 8st kõlarist maksimumiga ja nii ta lõppes. Terve õhtu väänati ikka nii hullu kino maha. Põselihased ja kõht on naermisest siiamaani valusad. Täna hommikul on siis minek. Natuke on veel helistamist aga vast on töö kindel. Tädi andis kaasa meile veel pudeli Tia Mariat ja veel suurema pudeli puskarit. Niiet meil on seda varu nyyd vähemalt emadepäevani.

Me saime siit majast nii positiivse elamuse ja põhimõtteliselt pärast cottoni tööd on meil maja brisbanes puhkamiseks. Tädi on 72 aastat vana. Kui ta oleks 3 aastat noorem, võtaks ära ka :D

Aga sellega lõppes meie lõuna queenslandi seiklus. Tagasi NSWsse ja elagu puuvillamajandus.

Ps. Raiki annaks pärast meiki ja patside tegemist naise pähe paari kaamli eest maha myya!

Alari