Aprill

Ytlen kohe ära, et tänases blogis me jama ei aja. Ei mingit nalja ja tillist tõmbamist. Kõik sulatõsi! Aga Ellu vist kyll tõmbas mind lohku oma facebook’i teise aasta viisa naljaga. Kui see nyyd nali oli. Kui ei olnud, siis on ok:D

Päevast... Hmm .... Egas me muud ei teinud kui õunu korjanud. Kati proovis uut taktikat. Oli terve päeva kuss ja yritas kiirelt korjata. Meie jätkasime vana taktikaga. Mölisesime ja lällasime seal puude all. Aga oh tulemust. Täna tegime jälle uue rekordi. 16 ja pool konteinerit. Ilm oli muidu vihmane selline, aga oli hea jahe. Tänane traktori seiklus on see, et kord tagasi sõites kaotasin hoo pealt käru tagant ära:D Õnneks oli tyhi. Aga see pulk lihtsalt vopsas välja. Tööpäeva lõpus läksime linna poole ja oli vaja tankida. Kytust ostsime ainult 9,60 eest, sest rohkem sula ei olnud. Sõitsime tagasi tädikese juurde ja päike oli jumala vastu. Mitte effigi ei näinud, aga mingi valge imelik auto oli tee ääres ja nagu mingi välgatus käis. Selline tunne, nagu mingi kaameratega auto, mis kiirust kontrollis. Igatahes midagi seal oli ja kui see oli kiiruskaamera, siis tuleb see trahv kuskile Adelaide’i. Ja ilmselt me ei saagi seda teada, kas seal oli midagi või mitte, sest sealt aadressil ei ela enam seda tyypi, kes meid teab.

Sõitsime tagasi oma saksa vanamemme juurde. Kes juba yhe teise yyrilisega õunavormi pistis. Juttu neil ikka jätkub. Siis pakkus meile ka teised jäid sinna kooki mekkima. Mina läksin pessu ja yhtäkki kuulsin, et keegi avas väljastpoolt ukse. Sest see käib siin hästi lihtsalt. Ja seal oli raiki. Tuli mind segama, kui ma dušši all olin. Raudselt midagi pakilist. Ja raiki ytles:“ Altšik, see vanamutt on hull! Võta maitse seda!“, ja ulatab mulle kruusi, kus põhjas läbipaistev vedelik. Raiki rääkis, et tädi tõi kuskilt nurgast oma aetud 75 kraadise puskari välja ja serveerib seda koos koogiga. :D Ma panin klõmaka ära ja ei no ikka oli. Päris hea oli! :D Sain siis ka oma koogi , mis kange kraamiga yle valatud ja sõin oma elu kõige kangema magustoidu ära. Ise tädi muudkui vatrab. Hästi tore tädi muidu. Tuli austraaliasse 30 aastat tagasi, kui mees sai siia tööle insenerina ja ta ei osanud sõnagi inglise keelt. Ta muidu saksamaalt. Ja läks inglise keele kursustele. Oli seal paar nädalat ja tahtis kangesti tööle minna. Lasi keeleõpetajal kirjutada kirja yhte kohvikusse ja sai see järel tööle. 6 kuu pärast sai ta seal juba mingiks tegelaseks ja aasta pärast veel kõrgemaks. Ja siis arvas, et ta võib ju oma toidukohta ka juhatada. Avas Natuke pärast aastat oma söögikoha ja pidas seda 9 aastat. Praegu, kui käes 72 eluaasta, kolis poolteist aastat tagasi brisbane’st siia elama. 300 km kuskile metsa sisse. Ise kaevab, ehitab ja renoveerib. Ja teeb head puskarit:D

Tydod teevad täna veel kana-riisi supi ja siis ilmselt tuttu. Õhtu jätkudes käis raiki kysimas veel seda imejooki. Tädidega sai jutu peale ja nad kysisid, kas ta tantsib ka? :D Plaan on nyyd homseks selline. Et vist pakime ennast homme õhtu tädikese länkarisse ja läheme linna ja kuskile pubisse tantsima. Läheme keerutame raikiga memmesid :D Oi see saab äge olema :D Hahaa

Ciao

Alari