Läheb sõjaks

Hommikul üles, bussi peale ja tööle. Täna olin jälle õues tööl. Aga mitte lihtsalt oma tavapärast tööd tegemas, vaid minu ülemus ütles mulle, et ma peaks sellega vist sõitma oskama. Näitas ühe RTV peale. Saate aru, kui vinge. See oli vasakpoolse rooliga ATV-taoline masin, millel on suur kast taga. Sellel oli neli käiku: H-high, L-low, M-medium- R-reverse ja muidugi siis neutral. Ulmeliselt lahe. Mina pidin täna terve päeva veetorusid uuele põllule paigaldama, seega sõitsin sellega ligikaudu 8 h. Eino selle eest võib palka küll saada :D Muidugi minu sõidutempo oli umbes 5 km/h, aga kui toru sai veetud ja ühest põlluotsast teise pidi sõitma, siis ma lasin ikka täisvungil :D Teised pidid samal ajal torudesse auke tegema ja vihmuteid lisama, kui mina ringi tuuritasin. Uuuuups...... Mis teha, minu töö :D Igatahes kõige lahedam tööpäev, mis mul kunagi olnud on. Raiki oli enda deleafingu peal. Tal oli ka normaalne, kael ainult natuke valus. Kui me koju jõudsime, teadsime, et esimese asjana lähme Paula (backeri juhataja) juurde, kellele ütleme, et tahaks siit ära minna + enda raha tagasi saada. Kohe, kui me uksest sisse läksime, oli tal tuju ära. Ta on alati väga lõbus, teeb nalja jne. Igatahes ütles, et me vahetaksime enda kapid ära. Olgu, tulime tagasi ja ütlesime, et tahaks välja kolida jne. No rääkisime kogu enda loo ära. Ta ütles, et ok, aga te kaotate enda ettemakse 2 x300, mis on tegelikult ikkagi palju. Ta läks nii närvi: ütles, et raske on tööd leida jne. Me ütlesime, et nad on väga head tööd teinud, aga me lihtsalt ei saa siin magada + meid häirivad narkootikumid, mis siin ringlevad (just rõhusime sellele, sest siin on kõik kohad silte täis, et siin on narkootikumid ja alkohol keelatud). Ta ütles, et no, me ei saa midagi teha. Igatahes meil nüüd paar võimalust: kas asi nugadele või kohe väga karmiks. Meil on päris palju materjali, et kogu see backer vahele võtta (meie eelmises toas elas selle paiga kõige suurem narkodiiler). Eino muidugi, hoidke meid siin sealaudas kinni, aga ise elamisväärset pinda ei paku. No, igatahes meil siin aju juba vaikselt kärssab. Jõudsime enda Scooby juurde, kui mingid tüübid mängisid palli ja lendavat taldrikut. Scooby sai juba mõned matsud ja Raiki läks välja: „et no, jätke ometi järele-minge kuskile mujale mängima“. Käisime duši all ära ja tegime söögi homseks ka valmis ja nüüd tuttu. Eks näeb, mis saab, aga sõjaks läheb. Asi pole rahas, vaid põhimõttes.

Olge tublid!

H. 

Töö juures safe

Esimest korda hommikul oli tunne, et tahaks pikemalt magada, kuigi voodi on tegelikult väga mugav. Lihtsalt saime natuke hiljem magama, kuna vaatasime filmi Warm Bodies lõpuni. Hommikul küsisime töö juures kohe ära, et kui me Banana Barracksist lahkume, kas siis nende poolest oleks see ok ja me tööst ilma ei jää. Mõlemad saime positiivse vastuse. Hea tunne oli tööpäeva alustada J Mina tegin päev otsa deleafingut, ehk siis lehtede lõikamist ning Helina samal ajal lappis niisutusüsteemi... mis teeb minu töö selle võrra raskemaks, et niisutussüsteem peab sellel ajal töötama, kui seda parandatakse, sest muidu ju ei tea, milline sprinkler ei tööta või kus leke on. Ja kui süsteem töötab ja mina pean puude all lehti lõikama, siis loomulikult saan ma ju läbimärjaks... :D Täna lõikasime hästi kõrgeid puid ja kael nüüd suti kange. Aga muidu läks tööpäev kiirelt, kõrvaklapid kõrvas kogu aeg ja muusika käib. Pauside ajal vahetan märjad sokid kuivade vastu välja ja jälle hea tunne olla. Eile tegime tibuga suure koguse kanakarrit. Oi kus see sai hea. Pärast tööd kokkasime jälle homseks söögi valmis, ehk siis riisi ainult tegime juurde, kuna karrit oli veel küll. Väike poetiir ja jalutuskäik ja nüüd tuttu ära. Homme pärast tööd räägime siis hosteli juhatajaga, hoidke meile pöialt siis ;)

Deleafingu Raiki.

1. See siis üks minu kolmest tööst, süstin pmst diiselkütust lõigatud taimedesse, et nad sureks. 2. Sama. 3. Minu tiim. 4. Supervisori koer. 

Järjekordne magamata öö

Eile õhtul, kui me minu perega skypesime, oli muusika meie kõrval olevas baaris nii kõva, et isegi juttu ei olnud kuulda. Aga ei, see läks hullemaks. Meil oli karaookeõhtu, kuhu kõikvõimalikud lauluoskamatud ronisid. See kestis 1.50ni, kuni minul viskas kopa ette, sest see oli väljakannatamatu. Ma ütlesin Raikile, et lähen Scoobysse, Raiki oli ka kohe nõus. Nii me siis veetsime järjekordse öö Scoobys. Eile tekkis juba soov siit ära kolida. Te ei kujuta ette, mis siin loomaderiigis toimub. Näitena võime tuua tänased „Jamie Oliveri kokakooli kuldmedalistid“, kes toppisid terve ahju kana täis ilma igasuguse aluseta. Mingi aja peale oli ahju alla tilkunud hunnik rasva. Ja tilkus, siis juba jooksis joana....aga ei, see poiss käis kogu aeg enda kana kontrollimas, kas see on juba valmis saanud, aga kes siis siin koristab.....Õhtul, kui tibu enda õhtusööki sõi, siis oli üks poiss nii täis kui ka pilves, et ta kukkus lihtsalt toolilt kuklaga vastu maad ja jäi sinna mõneks ajaks lebama. Need on hullemad kui aborigeenid. Nad on loomad. Igatahes jõuame tagasi enda hommikusse. Eile hakkasime vaatama variante, kus ööbida. Mõtlesime, et kui saaksime siit välja kolida ja mingi korteri leida, n-ö siis share hous’ i. Leidsime neli head varianti, kellega ajad kokku leppisime. Esimene oli koheselt meie lemmik- kõik, mida ühest imelisest kodust oodata. Kõige kallim üür, aga sama palju, kui meie siin enda uberiku eest maksaksime. Maja oli seest puhas, korras, vääääääga ilus. Hinna sees oleks viiel päeval õhtusöök, wifi, pesupesemine ja muidugi, mis kõige tähtsam enda privaatne tuba suurte kappide ja muu varustusega. Tõsine luksus. Omanik oli umbes 40-aastane naine Sarah. Teised kolm olid nojah, sellised, et meil on üks voodi ja muud ei midagi. Vaikne on küll, aga no....ei. Jõudsime koju, siis käisime Alligaatori Pesas, mis on ühe hästi ilusa loodusliku allika nimi. Seal küll alligaatoreid ei ole- see nimi on mingi skaudigrupi vms järgi nimetatud. Vesi oli seal umbes 17 kraadi. Oi, kui mõnus. Õhtuks ikka korralik päevitus peal. Tulime tagasi ja läksime otsemaid meie backeri retseptsiooni, et rääkida enda plaanist. Me teadsime, et tekib probleeme välja kolimisega, sest tegelikult on see tööhostel, mis tagab meile töö ja meie peame siin elama. Seega, kui me tahame tööle jääda, aga siit välja kolida, siis jääme enda tagatisrahast 2x300$ ilma, mis on ikkagi suur summa. Lisaks peame ka nädala ette teatama. Retseptsiooninaine on alati väga tore ja ta sai meie murest aru, aga ta ütles, et me peaksime ikkagi juhatajaga teisipäeval rääkima. Kirjutasime ka meie lemmik koha omanikule Sarahile enda olukorrast, et me oleme väga huvitatud, aga olukord on natuke nigel. Ta ütles, et me peaksime minema tööle ja küsima, kas meie töökohad on kindlad, kui jah, siis hostel ei saa meid siin kinni hoida, see on illegaalne. Kui meile tagatakse töökohad ka ilma hostelita, siis ta ütles, et me ei räägiks juhatajaga, vaid ütleks, et me kolime Tullyst välja, nädalase teavitusega, sest see oleks ainuke viis tagatisraha tagasi saada. Õhtul tuli administraator meie toast läbi ja ütles, et soovitab meil teisipäeval juhatajaga rääkida, aga me peame kindlad olema, et ühtegi teist inimest seal ruumis ei oleks, eriti selle koha omanikku. Ta ütles, et Paula loodetavasti lubab meil minna ja annab ka raha tagasi, sest nad saavad ju inimlikult aru, et ainult peoloomadel on siin lõbus. Ootame teisipäeva ära ja vaatab, mis saab.

Seniks, olge ikka mõnusad J

Helina

1. Austraalia jalgpallur. 2. Tibu ujumas :). 3. Jamie Oliveri kokakool - pissiv praeahi. 4. Igaks juhuks jäätakse igast toidust teistele ka midagi maitsta.

Suhkruroovabrik.

Rääkisime eile pikalt toakaaslastega, enamuse ajast muidugi meie rääkisime ja nemad noogutasid ja ütlesid oooo enamuse asjade peale. Võtsin ise ka mõned õlled ja läksin baari üle vaatama. Igal reedel saame retseptsioonist tasuta joogi talongid, kuid rent ilusti makstud on. Ja see ei ole lihtsalt klaasikene jooki vaid 1,2 liitrit kas õlut, siidrit või nende kahe ja siirupi segu, mille nimi on Snake Bite ehk siis mao hammustus. Kuna Helina enda osa ei soovinud, siis tegelesin ise mõlema kannuga. Tibu läks peagi tuttu ära, rääkisime natuke Eesti tüdrukuga juttu ja minagi ei jäänud pikalt. Eesti tüdruku käest saime hea idee, et kui meil juba töö olemas on, siis me ei pea ju siin hostelis ööbima, vaid poole odavamalt on võimalik endale tuba kuskil majas saada... Hakkame seda asja uurima. Hommikul saime retseptsioonist teada, et lõpuks saame kolida paaride tuppa, ehk siis suur voodi on toas ja kõik :D vähemalt oleme natuke omaette, mitte enam naride otsas. Pärast hommikusööki läksime kella 11ks suhkruroo tehase ekskursioonile. Meie päev oli juba esimese 5 minutiga korda läinud, sest saime sealt paar pakki väga häid kõrvatroppe :D ja 2 kotikest Tully tehase pruuni suhkrut ka. Seda ei müüda mitte kuskil Austraalias, vaid kõik läheb ekspordiks. Tuur oli päris huvitav. Nii ulme on mõelda, et mingist rohelisest orasheina taolisest, kuid suuremast taimest saab lõpuks tehasest välja suhkru... Nad toodavad ise elektrit ka, millest jätkub neile endale ning ülejäänud läheb võrku tagasi müügiks. Hooaeg kestab juunist novembrini, ehk siis sellel ajal kui suhkruroog kasvab, ülejäänud ajast tehakse tehasele hooldust ning nendele 280 km raudteeliinidele, mis siin farmide vahel on. Siin on parim kliima suhkruroo kasvatamiseks, sest saak saadakse juba 12 kuu pärast külvamist, muudes kliimades läheb selleks kohati isegi 24 kuud. Kella 15ks oli meil bookitud ka puuviljatuur, kuid kell 12 saime kõne, et see jääb kahjuks ära... sest minimaalselt 4le inimesele oleks see toimunud, kuid teised 2 inimest ütlesid ikkagi ära... Meil oli telefoni teel krediitkaardiga ära makstud, kuid et nüüd raha tagasi saada tuli sõita Mission Beachile informatsioonipunkti, et nad saaksid raha tagasi maksta... on süsteem... Pärast suhkruroo tuuri panime pesu pessu ja läksime banaane ostma :D ühes teeäärses farmis on self serve putka, kus võid võtta 5 banaani ja paned sinna 1 dollari... meie viiekordistasime selle ja võtsie 25 banaani 5 doltsi eest J Nüüd oleme hostelis tagasi, ümberringi toimub loomade elu... need inimesed siin ei ole päris normaalsed :D kui me täna öösel isegi kõrvatroppidega magada ei saa... siis anname homme retseptsioonis teada, et nädala pärast kolime välja... nädala peab ette teatama, sest muidu ei saa 300 dollarit makstud bondi tagasi... Retseptsioonitädi ise on väga tore ja ta sai meist täiesti aru, kui rääkisime enda minkrolaineahju koristamisest ning teiste elanike „söögitegemisoskustest“. Ta tuli siia 7 aastat tagasi ja siis oli see asi väga palju hullem olnud. Njam, eks näis. Vähemalt üle pika aja saan tibu kaissu võtta J

Suhkruvabriku Raiki.

1. Tuuriks valmis. 2. Käruümberkeeraja. 3. Ja siit tuleb meie suhkur :D (see on suhkur segatud kaltsiumoksiidiga). 4. Siin näeb juba parem välja, edasi läheb siit kuivatisse ja ongi valmis :)

Nädalavahetus koidab.....

Raiki läks hommikul 5.30-ks, mina 6.30-ks tööle. Tal hakkab töö üks tund varem ja lõpeb kell 12.30, minul kestab reedeti 15.15-ni. Mina sain õue, mis mulle meeldib, või noh, on täitsa tore töö. Minu tööks on kogu veesüsteemi parandamine, parendamine ja uuendamine. Mina olen Eesti mõistes torunaine :D. Igatahes parandan katkiseid vihmuteid, lekkeid, nt, kui banaanipuu on toru peale kukkunud, tõstan selle ära, siis lõikan toru läbi, panen ühendusjublakad vahele, kruvin kinni jne. Muidugi saan ma selle tööga läbimärjaks. Eile kallasin kummikust korraliku hunniku vett välja. Aga....kuna Austraalias on kuum ilm, siis haigeks ei jää. Enamasti on torud katki Raiki töökaaslaste tõttu. Nende tööks on labidaga juurikate läbilõikamine, mis kiiruga võib kaasa tuua ka katkise toru. Raiki tegi ikka enda tavapärast tööd. Lõpus sai neil päev läbi varem, sest põld sai otsa ja siis nad hakkasid käisid krokodille otsima jms.

Ahjaa, täna tegin tutvust elusloodusega. Ühe toru sees oli madu, kelle soolikad tulid ühest august välja. Haises küll hullusti. Pärast nägime paari meetri kaugusel suurt 2-meetrist känguru, siis teisel pool teed oli 1,5meetrine Goanna. No, mida veel.......

Nüüd teeme tutvust enda jaapanlastest toakaaslastega.

Mõnusat algavat nädalavahetust

H.

Deleafing

Heipa. Ja nagu ikka, äratus kell 5:30, mannapuder sisse ja minek. Täna tegin päev otsa deleafingut ehk siis lõikasin vikatiga banaanipuu lehti. Mulle täitsa meeldib. Meil lubati muusika ka kaasa võtta, siis lippas aeg eriti kiirelt. Oi kus ma nautisin, et vihma ei sadanud. Nägime kahte poolemeetrist sisalikku ja tajooba ämblikke. Jalad küll kihelevad, aga loodan, et pole mingid halva ämbliku hammustused :D Helina nägi unes, et tema ülemus ütles, et ta peab täna väljas tööd tegema ja kui hommikul kohale läksime, siis nii oligi :D Helinale meeldib väljas rohkem kui sees. Seal läheb aeg kiiremini. Ta kontrollib, kas kõik sprinklerid on korras ja vajadusel vahetab välja või parandab neid. Täna kui lehti lõikasin, siis käisid need sprinklerid nii pinda, kogu aeg koperdan nende otsa ja kui ühel hetkel tundsin, et püksisäärest soristab keegi sisse, siis mõtlesin, et lõikaks juba need ka maha siis :D Aga siis oleks Helinal marupalju tööd jälle :D Täna vormistati ka paberimajandus ära, et homme palka saaksime J mis tähendab, et niiöelda proovinädal on läbi ja sain tööle ;) Homne tööpäev on natuke lühem, aga algab varem ka... Ärkama pean kell 4:30 ja 5:30 nopitakse meid peale ja kell 6:00 algab tööpäev. Pausiaegasid ma täpselt ei tea, aga tööpäev saab läbi kell 12:30 juba J Helinal läheb kauem, kella 15:15ni, aga siiski on temal ka lühem päev. Käed on natuke villis mõne koha pealt, aga keha hakkab juba harjuma tööga ja kuumusega. Parem kuum, kui paduvihm :D

Päikeseratas

R.

Oleme väsinud.

Hommikul tavapäraselt 5.30 üles, pessu, sööma ja bussi peale. Hommikul juba sadas vihma, aga lootsime ikka, et päeva peale lõpetab sadamise ära. Raiki läks õue ja mina Shedi e. Varjualusesse tööle. Minu ülesandeks oli veeliinil banaane sorteerida ja kobaratesse lõikuda. Raiki pidi enda tavapäraseid töid tegema ainult, et vihma käes. Vahepeal läks vihm nii hulluks, et meil varjualuses ei olnud muusikat enam kuuldagi. Kujutasin ette, kuidas Raiki enda läbimärgade riiete ja jalanõudega õues ringi kõmpab. Lõpuks jäi ka vihm järele. Istusime bussi ja olime väsinud. Minul liinitöö, mis väsitab, vahepeal lööb üks kehapool krampi, siis sirutan jne, Raikil ka üheülbaline töö, mis hakkab ainult teatud lihaste peale. Jõudsime koju, sööma, Raiki käis ajalehte otsimas, et enda jalanõusid kuivatada ja siis tegime ühe väikese jooksu, milleks meil küll motivatsiooni ei olnud. Nüüd tuttu ära!

Homme jälle!

H.