Port Augusta

Nii nii nii. Oleme pääsenud. Vähemalt paremasse paika. Eile ainult sõitsime. Sõitsime 900 km ja ilm oli roppkuum. Leidsime pimeduse saabudes veel ööbimiskoha. Telgid ja söömine tuli teostada juba pimedas. Jama oli aga selles, et seal oli nii palju sääski. Meenutas natuke eelmise aasta eesti suve. Meil oli kyll võrguga telk aga need loomad pugesid läbi võrgu. Raiki tappis neid seal hoolega. Mina yritasin lihtsalt magama jääda. Kui raiki lõpuks loobus ja koos taskulambiga autosse magama läks, kadusid ka sääsed. Siis myttas raiki seal autos. Ka seal ei olnud hea. Pani pysti kolmanda telgi ja magas seal. Keegi eriti magada ei saanud öösel .Ja uni jäi lyhikeseks, kuna oleme juba uues ajatsoonis. Nyyd on ajavahe 8 ja pool tundi Eestiga. Jõudsime Port augustasse ja tänane öö veel kuskil võpsis. Homme juba Adelaide ja siis edasi ei tea. Paar plaani on, aga nendest juba hiljem. Seda teed, mis me kolme päevaga ära sõitsime, ei sõidaks ma enam isegi raha eest.

Port Augustas käisime raikiga kuskil solgi sees ujumas ja siis tegime tanklas kiire pesu. Kohtusime yhe rekkajuhiga, kellel oli väga igav ja kes pani sellist austraalia aktsenti, et arusaamine oli raskendatud. Võtsime kohalikus infopunktis kliima käes aja maha ja tegime varahommikused kõned koju ja vaatasime kaart, kuhu edasi. Kui temp läheb natuke jahedamaks, mingi 32 kraadi, siis sõidame edasi :D

nägime ka kalleimat kytust siiamaani. Tavaline on 1,3 aga 1,9 oli juba liiast.

Alari

52 kraadi sooja.

Jätkub meie ristirännak Adelaidi. Oleme veel Esperancis ja öösel sadas vihma. Pool ööd ei saanud magada, sest telk krabises jubedalt. Tydrukud rääkisid kõrvaltelgis ja naabrimees põristas autoga. Ja nii kuum oli ka magada. Ilm oli jahe aga meil oli seekord kahekihiline telk ka, mida kaks kapsast söönud kutti kytsid:D. Hommik oli pakkimine ja tegime Jennale veel viimase stardi. Kui nyyd ka ei saa käima, siis tuleb käima tõmmata või teenindusse vedada. Yks lahke onu hakkas siis meid vedama ja no ei läinud käima. Siis pukseeris meid lähedalolevasse autoremonditöökodade rajooni. Aga kõik olid paraku kinni ja me tegime päris mitu tiiru seal kvartalis. Yks nöör läks puru ja siis teine. Raiki kysis siit ja sealt, ei midagi. Lõpuks vinnasime tibukese Holdeni esindusse, kus oli teeninduse maksumus 100 taala tund. Poisid vaatasid meie holdenit nagu ilmaimet. Et mis aastast see on? :D Aga pusis, sai immo tööle, sai seal juhtmeid tinutatud. Ikka ei midagi. Käima ei lähe. Mässavad mõlemad kaitsmetega ja millega veel. Ja äkki... voilaa. Käib! Pakkisid oma pillid kotti ja arve tuli 77 taala. Siis sõitsime linna ja otsisime tydrukud yles. Ainus mure oli see, et aku tuluke ja paar tykki veel põlevad tablool. Teenindusest kontrolliti kõik testriga yle ja peaks ok olema. Ei teadnud põhjust aga selle leidmiseks oleks läinud veel tunde ja palju raha. Aga kui tanklas peatusime, siis mis te arvate, kas läks käima või ei ? Hujaks. Asi võttis ropendama juba. Õnneks olime tanklas. Raiki puhastas kõik kaitsmed korrosioonist ja liigutasime juhtmeid. Jälle töötab. Selge, kuskil midagi lihtsalt ei saa yhendust. Ostsime kõik kaitsmed ja yhendused uued. Ilus kohe vaadata kapoti alla praegu, kui vastu säravad igasugu värvilised uued jublakad. Praegu käivitub ilusti ja kõik ok. Ainult kolm tulukest põlevad. Aga raiki isa diagnoos oli see, et vb lihtsalt kui seal sai kaitsmeid välja kakutud suvalises järjekorras ja tagasi pandud, siis lihtsalt aju paneb segast vb. Otsustasime edasi sõita, sest seal tööd ei olnud nagu tydod ytlesid. Neil oli aega linna peal tuiata seni kui me näppe õliseks tegime. Plän oli edasi Adelaidi sõita. 200 km sõitu ja siis mingi kohake, kus kytust võtsime. Seal kohtusime 4 taiwaani elanikuga. Kolm poissi ja yks tydruk. Rändasid kahe autoga ja ka neil oli yhe autoga probleem. Mootor kippus yle kuumenema. Seal nad siis olidki ja jahutasid autot. Nad sõitsid 3 liitrise mitsubishiga ja 3 liitrise holden commodoriga. Ilm oli jälle föönkuum ja ma ei imesta ka et yle kuumeneb miski. Sai kokku lepitud, et me sõidame ees ja nemad järgi kuni järgmise ööbimiskohani. See oli hea neile, et kui midagi juhtub, siis abi lähedal. Ja ka meile, sest me ei teadnud kas me yldse auto seisates enam minema saame. Aga terve reisi jooksul on praegu Jenna yles näidaud tõelist sydikust. Nende autu aga tegi kolm korda peatuse. Mootor oli nii kuum, et õli oli igast peenemast mulgust välja pressinud. Jahtus natu ja siis vaatasime raikiga, et ta ei tööta vent yldse. Leidsime probleemi. Yks kaitse oli peaaegu ära sulanud ja asendasime selle, sest meie varu on praegu meeletu. Nagu hakkas parem. Sõitsie edasi. Teine stopp oli vist juba selle pärast, et esimese korraga oli radikast peaaegu kadunud. Otsustasime juurde panna. Lasime mootoril jahtuda ja siis vinnasin kohale suure kaltsu ja hakkasin vaikselt radikal punni maha keerama. Natukene ja ootasin kuni surve alaneb. Siis veel natuke kuni sisin ja mullikesed ära kadusid ja sisi veel natuke. Tundus nagu rõhk oli maas ja keerasin kaltsuga korgi maha. Ei no muidugi. Seda ei osanud noored autohuvilised nyyd kyll oodata, et 5 meetri kaugusele igale poole keevat vett pritsib. Kõik said tsipa pihta aga ma sain hullu litaka silma ja näkku. Kohe kylma vett otsima ja yks naine, kes veel tee ääres oli peatunud, andis kylma peale. See nyyd kyll hea ei olnud. Hoidsin kylma peal ja raiki andis mingit manti ka mida peale määrida ja oli ok. Terve sõidu pärast tuikas kyll, aga midagi näha ei ole ja ise näen ka normaalselt. Pärast seda järgmises linnas nägime kõrgeimat kytuse hinda, mis nähtud siinmail. 1,778 või midagi taolist. Tegime kaardi peal kergeid kalkulatsioone prantsuse paariga, keda teel kohtasime ja siis meie taiwaani noortega. Sõit jätkus veel 50 km. Vahepeal oli fotosessioon sildi juures, mis näitas kui pikalt järgmine lõik ainult sirgjooneliselt otse läheb. 146 kilomeetrit sirgjooneliselt. Ma ei jõua ära oodata mis seal teises otsaas olla võib. Kurv võib-olla? :D Kahel pool teed laiub ikka veel madal põõsastik ja kõrbepuukesed. Liiv ja oranz kruus. Lõime oma kämpa kiirelt pysti. Meie neli pilusilmast semu tõid siis ka oma uhke värskeltostetud kaadervärgi välja. Esimest korda kämpasid metsas. Väga fääncy kraam oli kyll. Kohver mis läks lauaks ja toolideks korraga. Ja veel palju. Aga me muidugi saime kõik kiiresti pysti. Ladusime isegi võrkkiige välja, et näidata, mis meil siis on .Sõime seal koos õhtust ja rääksime austraaliast ja reisimisest. Päris vahvad olid. Lasid seal pulkadega nuudleid ja olid täpselt sellised nagu peab. Mogulid:D Sheerisid õlut kysisid, kas me viskit ka tahame. Me tänasime, kuid ei. Nad läksid magama, meie olime mingi tunnikese veel yleval. Tintz muidugi magas juba, sest tal jalg ei tantsisnud sama takti, mis meie oma. Öösel sadas jälle vihma, vares kraaksus, oli torm ja mogulid tegid juba kell 5 hommikusööki. Nad lahkusidki mingi tund ennem kui meie. Vb näeme neid veel kuskil tee peal. Jätkame oma sirgjoonelist teed. Raiki kord on sõita ja praeguseks on ta rooli keeranud sama palju kui B.A a-ryhma bussiroolimstseenides:D

2 lindu on ka alla ajanud juba. Praeguseks kõik. Ok

Sõitsime täna kokku u 900 km, jõuame kohe kämpamisalale. Kütuse hind kerkis vahepeal 1,9 dollarini liiter. Ja temp oli eile 52 kraadi ja täna 48 kraadi :D auto on nagu saun, higi voolab.

Alari

Meie 500 kilomeetrine palverännak.

Täna hommikul oli vaja tõusta yle tyki aja kell 7 hommikul. Pakkisime veel viimaseid asju ja andisme võtmed ära. Aitab kyll sellest linnast, kus kukk ka ei kuse. Mitte midagi ei liikunud terve nädala. Ei saanud tööd, ei tutvusi. Enneolematult kiirelt pakkinud tydod said õigel ajal asjad autosse ja minema me läkismegi. Kytus oli ostetud, söögikraam ka. Ainuke mis oli vaja teha, oli sõita. Raiki oli rool, sest ma olin pool ööd tasuta netis ja koostasin playlisti, mida autos mängida. Midagi head ;)

Linnast näitas välja yks tee esperance peale. Sõitsime mööda seda siledat teed, mis polnud just kõige laiem, kuid suund ju näitas, et siit saab. Siis Kati nagu vaatas, et ei ole nagu päris see tee? Ma chekkasin kaarti ja oi putka. Tsipa valesti, aga kaotasime vist ainult 10 km vms. Aga see-eest nägime yhte mäge tee ääres, mis oli kaugustes ja tipud olid juba pilvedes. Piltide peale sellest midagi eriti ei jäänud aga ilus oli vaadata. Peagi oli teel ja kahel pool teed ainult tyhjus. Raadiost tuli a la Goo Goo Dolls'i Iris ja siis käist hale litakas ja auto vibas sutsu teel. Raiki peatas auto teeserva niipalju kui sai ja läksime vaatama, milline kumm nyyd läks. Läks tagumine juhipoolne. Sellesmõttes hea, et esimene ei olnud, sest siis oleks vb natu halvemini läinud. Kumm täiesti ribadeks. See oli see taastatud suuremustriga kumm. Aga ilm oli nii kuum ja tee konarlik. Ilm oli isegi nii kuum, et autos akende lahti hoidmine võrdus fööniga näkku saamisega. Ja kui aknad olid kinni, siis kupatasime iseendi omas mahlas. Aga mis seal ikka. Autost välja. Koristasin 100 meetrit eemal oleva kummiräbala teelt ja hakkasime autot yles kruttima. No see oli ka ooper. Sest meie tung on selline kõõks. Töötab aga vajas midagi alla. Peagi juba peatus mingi kutt, kes oma tungi välja tõi, mis ka ei sobinud. Ta palus meil oodata ja käis järgmises linnas suure hydraulilise tungi järel. Oli 20 minutiga tagasi. Saime vahetatud. Sõitsime vaikselt tanklasse sellel kutil järel ja läkisme töökotta. Pidime ostma uue kummi. Tol hetkel oli kyll selline tunne, et ostame mis iganes kummi mis raha eest. Pidime seal 30 minta ootama ja siis saime yhe suure rehvi. See oli kasutatud, aga heas korras. Maksma läks koos vahetusega 40 taala ainult. Ja tydrukud tahtsid ka osa maksata. Äitäh. Sõitsime siis värisedes edasi. Ei olnud eriti hea kogemus ikka. See on hea, et ikka on neid tanklaid siin tee ääres iga paarisaja tagant. Järgmises tanklas pidasime kinni ja tegime kylma joogi. Kytust ei ostnud vaid lihtsalt puhkasime jalga ja higist selga. Siis tagasi ja minekut. Aga kus sa sellega. Kui raiki syydet andis, siis sai väikse kärsaka ja kiirelt seisma. Siis vaatasime asja yle. Tundub, et sama koht, mis seal wittenoomis oli. Aga seekord enam tööle ei lähe. Immobilaiser oleks nagu katki ja tuluke ei tööta. Seal oli miljon asja, mis me välja genereerisime. Otsisime remondimeest, aga see ytles, et kui mingit teekindlustust pole, siis ta hetkel aidata ei saa. Otsisime veel mingi koha, kus abi oli nagu olemas, aga hiljem. Siis myrasin ise seal natuke. Võtsime natuke asju lahti ja vaatasime, et kus ja mis seal siis läbi kärssas. Algul arvasime, et immo kaitse või juhtmed. Aga ei tea... Siis tuli mingi lampi kutt juurde ja kysis, et mis mureks. Ma seletasin ära ja näitasin, et ei lähe käima. Ja siis läks. ..niisama lihtsalt. Ok . 180 km oli minna veel. Sõitsime siis edasi. Jõudsime pärast pingelist trippi kohale. Läksime kiirelt kõikidesse tööbyroodesse ja sealt tuli sama palju tööd, kui kuiva seaduse ajal viina oli. Enne autot seisma ei julgenud jätta, kui kuskil maanduma. Läksime kohalikku kämpasse, kus 41 taala eest sai neljakesi ööbima ja pesta ka ... Sest ausalt ka ... kõik haisesid:D

Hakkasime siis raikiga remondimeest mängima. Ma ei tea.. Me kirjutame varsti CVsse ka, et autoelektrikud. Sest me kookisime kõik lahti ja arutasime kõike variante ja kuidas miski töötab ja miks miski nyyd ei tööta. Saime immo kätte ja pärast 2 tundi näppude määrimist olime teate kus w? Alguses!!! Korraks vaatasin veel juhtmeid ja siis kukkus yks ära. Syyteluku taga olev juhe, mis peaks starterisse minema, aga oli katki. Mingi jama on veel sellega, immo ikka veel ei tööta. Raudselt on mingi kala veel kuskil. Homme kas laseme remonti vedada või tõmbame käima. Peaks eelduste kohaselt minema. Ja siis edasi Adelaidi poole. Jah, 1200 km läbi kukekõrbe. Midagi pole teha. Siin pole midagi. Me oleme siin viimaste päevadega nii palju elukogemusi õppinud. Nyyd siis mõistame, miks on vanemad alati nii kindlad, et asju peab teisiti tegema. Nu nyyd oleme ise järele proovinud ja nii me arenemegi. Nii meist saavadki presidendid!

Aga väga hull tripp oli. Väga katsumusterikas. See oli raudselt selle pika sõidu soojendus alles.

Aga meil on Kati ja Tiina, kes meid lõbustavad. Võis siis vastupidi :D

Tee peal oli veel sõitmas järjest 5 roadtraini, mis oma pikkusega kokku olid 12-13 eesti rekkat. Ja nad lollitasid tee peal. Võtsid autosid kasti ja ei lasknud mööda. Me tagant jälgisime.

Alari

Paradiisis vangis? (Tydrukutelt)

Tere, istun praegu basseini aares mugavas p2evitustoolis ja v6tan paikest. Taevas ei ole yhtegi pilve, ilm on soe ja m6nus, ookean on koiges 5 minuti kaugusel kui jahedast basseiniveest peaks tydinema. Varsti tulevad Larry (meie majutaja) sobrad siia ja siis hakkame grillima ja tennist mangima. Ohtuks taaskord peoplaanid. Ilmselt oleksid paljud nous minuga praegu kohad vahetama, aga mina tunnen juba mitmendat paeva, et ma ei suuda enam seda Lihtsat elu elada. Olete Lovikuningat nainud? Seal laulavad need kaks tegelast Hakuna Matata. See tahendab 'ei minegid muresid'. meie elu siin on tapselt selline.. aga mina tunnen, nagu ma oleksin paradiisis vangis... :)

Aga 6nneks on varsti-varsti plaan edasi liikuda, sest minu hing ihkab kyll kiiremas korras edasi reisida. Nyyd soltub koik veel Elisest, sest tal on ju varst synnipaev tulemas ja ta peab ara otsustama, kus ta oma synnipaeva veeta tahab.

Aga ma r22gin siis natuke seda ka, mis me siin vahepeal teinud oleme. Eelmisel nadalal kaisime jalle selles teemapargis, aga seekord veepargi osas. See oli isegi lahedam kui tavaline l6bustuspark. Sai igast r6ngaste ja mattidega pea ees vette kihutada jne. Yks toru oli selline.. nagu mingi kapp voi midagi sellist - astud sisse, instruktor kaseb k2ed pea alla panna ja jalad risti, uks pannakse kinni , siis oled seal yksi pimedas natuke aga ja siis mingi hetk kaob maapind jalge alt ja jargmine sekund kihutad juba torust pystiasendis alla..vett pritsib n2kku ja midagi aru ei saa, aga 2ge oli!

Kui veemaailmas koik lahedamad asjad proovitud said, laksime yhe atraktsiooni peale, kuhu me eelmine kord dreamworldis olles ei joudnud, sest seal oli meeeeletult pikk jarjekord..nagu seekordki. Aga seekord otsustasime selle jarjekorra ara kannatada, sest atraktsioon tundus seda vaart olevat. Jarjekorras passisime kokku yle tunni aja.. kusjuures vahepeal teatati valjuhaalditest, et torm on lahenemas ja kui vihma hakkab sadama ja tuul tugevneb, pannakse ohutuse tottu atraktsioon kinni. Parast seda teadet otsustasid nii monedki jarjekorrast lahkuda, aga meie olime ikka poikpaised ja lootsime, et onn naeratab meile ka seekord. Olime siis tapselt ukse juures, mis atraktsiooni peale viis..kui turvamees tuli ja ytles, et peame veel ootama ja vaatama, kas torm tuleb otse meie juurde voi laheb m66da.. uskumatu. tapselt meie nina ees pandi uks kinni ja pidime seal veel monda aega ootama.. ilmselt oli see vaid kymmekond minutit, aga meile tundus kyll nagu terve igavik.. aga lopuks avanes taaskord uks ja turva ytles, et tal on head uudised. Neile anti siiski luba atraktsiooniga jatkata. wuhuu. ja meie oligi meie kord.lopuks!!

Elis juba enam-vahem teadis, kuidas see rongimoodi asi tootab, aga mul polnud orna aimugi. istusime siis toolidese, kinnitasime turav66d ja s6it laks lahti.. selg ees .. tunnelisse:D ja siis valgus ja kihutasime mingist korgest tornist yles. see oli vinge! kylmav2rinad kaisid labi, koik karjusid..parast oli kurk k2he. Nii 2geda atraktsiooni peal pole ma veel olnud. Selle nimi oli ka vastav - tower of terror e siis hirmu torn voi midagi sellist:D kui parast liftis koos teiste julgetega olime, siis nagime, et nii monelgi polnud sugugi nii onnelik nagu peas kui meil Elisega. aga meie nautisime seda kyll t2iega ja see oli ootamist v22rt. laheks teist kordagi hea meelega!

Ja et meie onn ikka jatkuks lasi yks linnuke mulle jarjekorras oodates yhe t6rtsu 6la peale. :)

Yhel paeval enne tood otsustasime, et peaks midagi korralikku sooma. niisiis laksime kohvikusse ja tellisime endale paevapraed. see oli isegi suhteliselt normaalse hinnaga - 10doltsi. selle eest sain tyki liha ja salatit.. no igaljuhul koht sai tais, andsime siis ilusti oma tellimuse meie ettekanjale, koik oli ok. See kutt juba hakkas ara minema, kui ma midagi elisele eesti keeles ytlesin ja akki pooras meie kelner otsa ringi ja kihutas meie laua juurde tagasi ja kysis sulaselges eesti keeles: ''Kas ma kuulsin eesti keelt??''.

Siis oli nalja ja naeru palju:D sest keegi meist ei saanud aktsendi jargi aru, et raagime eestlaega,. aga jah, meie kelneriks oli siis Madis Tallinnast. Ta on siis juba monda aega elanud ja plaanibki siia pikemaks jaada. see oli yhtlasi ka minu ainuke kohtumine eestlasega siin kullarannikul. Elis on ikka monda veel kohanud.

Siis laksime toole, muide meie kovik on ikka paris naljaks. Kogu selle tootajatekamba peale kokku - koik ettekandjad, baarmanid, kokad - on seal ainult 1 austraallane. Ylejaanud on koik kas uus-meremaalt, Indiast, Inglismaalt, Brasiiliast, Ameerikast voi kust iganes:D Isegi omanik on inglane.

Selline meie elu siis siin on. Magame poole paevani, vahel mangime tennist, kaime ookeanis ujumas, naudime basseini, jousaali, saunu..ohtuti tootame. siin polegi muud vaga teha ja selleparast ma toesti juba vaga vaga igatsen edasi r2ndamist. kuu aega on selline elu tore, aga ma ei saa aru, kuidas meie majutaja nii kaua sellist elu elada suudab . igav ju:D Ainult see vyrtsitab natuke meie elu, et pea iga paev saabuvad korterisse, kus me elame, uued inimesed. Siin on vahpeal kainud prantslasi, iisreallasi, kanadalasi, praegu 66bivad siin 2 kutti ja 1 tydruk Rootsist. Ja alati on need noored hasti toredad ja suhtlemisaltid, tore on nendega reisimuljeid vahetada jne, oleme niimoodi vaga palju toredaid tutvusi saanud:)

Ilmselt tahate ka meie edasistest plaanidest teada. Praegu ei ole tegelikult veel miski kindel, aga eile raakisime kohvikus, et tahaks too lopetada ja edasi rannata. Selle peale tehti muidugi suured silmad ja 6eldi, et tegelikult peaks 2 nadalat ette teatama, aga samas.. nad vallandavad seal inimesi vaga suvaliselt (selle aja jooksul, kui meie seal tootanud oleme, on nad juba 2 inimest vallandanud) Nii et vast saame ikka varem minema.. 2 nadalat kyll siin enam olla ei tahaks. Siis kui toolt vabaks saame, siis tahame siin veel natuke ringi vaadata, sest siin suhteliselt lahedal peaks ka mingeid rahvusparke ja vihmametsi olema. Ja voib-olla laheme Brisbanest 2h kaugusel pohja yhele saarele, mis pidi ka vaga ilus olema. Ilmselt jataksime siis oma asjad siia, Larry juurde ja tuleksime siis parast veel siit l2bi, et alla louna poole kulgema hakata. Plaanis siis Byron Bay ja sealt edasi siht Sydney poole. ja varsti oleks vist aeg natuke farmitoo peale ka motlema hakata.. :)

Vot niiii:) Olge siis tublid seal lumises Eestsis ja saadame teile palju p2ikeeeest sinna kaugele!

Kallid!

Eiksu

Edasi ida poole!

Ma ei saa aru kuidas see hommik need autod sealt akna alt eriti kõvasti mööda sõitsid. Yldse ei saanud magada. Tegime raikiga yhe wrapi ja tuiasime linna peal natuke. Tegime plaane ja kalkuleerisime valikuid. Suutsime siis tänase seisuga läbi vaadata kõik yhikarottide osad läbi vaadata. Juhuu. Siis tuli tydodel mõte, et lähevad koristavad auto ära. Andke minna!! :D Vabalt. Ma ei takistanud :D Nad ikka yllatavad oma asjalikkuse ja elutarkusega. Ostsime ära tripi peal vaja mineva söögi ja tankisime auto. Kõik on valmis. Enne päikseloojangut läksime yhe mäe otsa, mis linna ääres on. Eile ma jooksin sinna trenni mõttes, aga täna kõndisime. Isegi kõndides oli poole tee peal kõigil häda lahti, et kaua veel. Aga ylevalt avanes ilus vaade Albany linnale. Tegime paar pilti ja siis alla tagasi. Me raikiga tahtsime iganeljapäevasel pokkeriturniiril osaleda, aga mida ei toimunud, seda ei toimunud. Vaatasime siis pundiga õudukat. Oli kah. Tavaline noortekas. Koos metsa ja kahekesi välja.

Praegu me siis tuttu. Järgmiste blogide kohta ei tea. Koperdame kuskile võssi ja kõrbe ära, niiet ei tea kunas ja mis järgmisena.

Alari

Jalgpall...

Arvate et jõudsin kell 8 jooksma :D? eih :D magasin nagu nott ja alles 10 ajal hakkasime liigutama. Keerasime vrapi hinge alla ja jälle hea olla. Puhkasime niisama ja kella 14ks läksime siis tagahoovi, kus 10 doltsi eest nautisime ohtralt salatit, burgerit ja muud. Hea oli. Ja loomulikult õlut, mis manager ise valmis vorpinud oli. Mingi saksa koduõlu. Salakaval nagu ikka. Tutvusime yhe soomlasega, rääkisin temaga natuke soome keeles, chill. Ta pole enne meid eestlasi näinudki austraalias. Siis tuli kuidagi puhtjuhuslikult välja, et ma mainisin talle, et olen soomes käinud ja olen käinud ka linnas nimega kokkola, jalkalaagris. Ja selgus, et ta elab seal linnas :D pisipisi maailmakene. Kella 17 ajal pidime kuskile pubisse minema, kus kõik poolmuidu pidi olema, mingi happy hour vms. Me altsikuga jõudsime natuke varem välja minna ja nägime et eemal platsil mängitakse jalkat. Läksime ka punti. 8 vs 8 muruplatsil paljajalu. See oli nii hea tunne yle pika aja jalkat mängida... Loomulikult oli seal igat sorti rahvast. Mõni mölises rohkem kui muidu. Aga lõpuks suutis too möliseja mind kyll yllatada. Ta ise oli päris keskmises joobes. Aga kui yks tyyp kuskilt kõrvalt teatas, et me peaks nyyd pubisse minema, sest happy hour saab läbi. Selle peale kysis too sama ylbik: What about soccer? See tuli kuidagi nii siiralt. Loomulikult jõudsime sinna pubisse ka, tegime piljarditiiru ja uuesti koju. Pmst on see nende mõistes nagu meie vabariigi aastapäev (loe: minu sünnipäev ja eestlase kallistamise päev). Homme on meil veel võimalus siin linnas tööd leida, kui seda ei juhtu, siis reede hommikul pakime asjad ja asume edasi teele idakalda suunas. Tee peale jääb palju talukesi, kust me läbi käime ja tööd uurime, lihtsalt ei ole mõtet ennast uuesti sinna backrisse kinni tõmmata. Vaatasime natuke veel õudukat, aga uni tuli peale. Samal ajal aga kostus meie aknast sisse hää, et kas te saaksite meid kõrvaluksest sisse lasta? Mingi tyyp oli, altsik läks neid sisse laskma, aga selgus, et oli hoopis politsei :D Mingid sakslased olid yle aia seal midagi mölisenud, aga saadi vist asi korda. Homme tuleb paar pilti ka tänase kohta, sest on pime tuba ja kõik magavad ja ma ei hakka yles ajama. Kohe lähen niigi õele helistama, sest meil on 5 minuti pärast 27 jaanuar ja tal on siis synnipäev :P Mind aga ei heiduta, et tal kell alles 18.00 on :D.

Head und.

Raiki.

Austraalia Päev

Täna on siis see päev. Austraallaste jaoks tähtsam kui jõulud ja aastavahetus kokku. Nende mingi asustamise päev vms. Sellega tuleb meelde Eesti Vabariigi aastapäev 24. veebruar, mis on ka raiki synnipäev ja ylemaailmne eestlase kallistamise päev. See on see, mis paneb Estraallase mõtlema, et vb peaks kodus olema. Vahel on nii, et ei mõtle välja, kumb on parem, kas lust ja lillepidu või koduselt raske töö ja asjade saavutamine. Eile me mõtlesime!

Võibolla mõtlesime liiga palju:D Aga eile oli selline lebo päev. Panime plaane paika. Kalkuleerisime rahasid. Kas sõita edasi siit linnast või jääda siia. Kysimusi on palju. :D

Eile käisime sadamas tööd otsimas. Mutt oli nii lolli näoga kui meid nägi. Lihtsalt ei osanud vastata. Ei tea mis teda ehmatas. Eesti poiste kelmikus? :D

Käisime poes. Ostsime LIHA :).

Õhtul panime pidu, tutvusime mingi hollandi tyybiga ja karja poolakatega. Väga lahe õhtu oli. Raiki hommikul ärgates ei saanud aru, kuidas keegi tema arvuti käima pani. Kui arvestada seda, et juhe ei ulata minuni. See tähendab seda, et ma pean olema kuskil mujal voodis, sest minu voodisse juhe lihtsalt ei ulatu. Seega ma ei ole oma voodis. Aga ta ei viitsinud silmi ka lahti teha, sest hommik oli nii varajane veel. Ja kui ta silma lahti tegi siis ta ei saanud mitte midagi aru. Sest ma magasin Tiina voodis.Kati minu omas ja Tiina kati omas . Kõik maandusid kuskil mujal. Ainult raiki jõudis oma voodi. Napilt! :D

Täna on austraalia päev! Täna saab kymne taala eest grilli ja õlut. Päev peaks hästi algama! :D