Last party.

Eile siis sai otsustatd, et täna hommikul linnast minema. Kuskile maale...
Aga enne minekut tegime veel väikese istumise. Tydrukud jõudsid suht hilja töölt koju ja olid surmväsinud. Nad esialgu ei viitsinud midagi teha, aga siis hakkas meigiralli pihta ja plaan õhtu kluppi minna. Deen'i. Ei viitsinud raikiga toas passida ja läksime ette lauda ja võtsime kerge napsu. Siis jutustasime seal hostelis igasuguste inimestega. Just oli sinna saabunud yks toatäis uusi nägusid, kel sama plaan mis meil. Et Deen’i. Rääkisime hostelis, et homme lahkume ja läheme austraaliat avastama. Kõigil oli nii, et OiKuiLaheee. Inimesed tulevad austraaliasse ja siis töötavad kogu aeg linnas ja ei näe yldse seda tegelikku elu, mis siin ymber on. Siis läksime kluppi kõik neljakesi . Eriti suur place oli . Mitu korrust ja mitu saali koos erinevate muusikastiilidega. Rahvast oli meeletult. Raiki läks korraks tagasi ja viis passid ära.
Klubis läksime kõik lahku ja kohtasin seal paar korda raikit, eiket ja vana hosteli tuttavaid. Mingeid tydrukut ja yhte tyypi. Gareth. Elis läks tna varakult tuttu ära. Tööpäev oli eriti väsitav ikka. Sest ta ärkas kell 7 ja töölt tli alles kell pool 9pm. Leidsin sealt paar uut tuttavat ka. Enamus olid mustanahalised. Enamus rahvast teab kus eesti on ja läheb või oli kunagi Eestis. Hea kuulda, et kodumaa nii populaarne oli.
Aga siis mingi aeg oli selline situatsioon, kus ma vist nagu tantsisin mingi vale tydrukuga. :D
Keerutasin ja lennutasin teda seal . Siis tli mingi vend , kes nägi välja omaarust jumala lahe Snoop dog ja näitas et ta oskab paremini. Nu siis tegin mina uuesti paar kiiremat liigutust. Hetke pärast oli rahvas tantsupõrandal ringis ymber meie ja vaatasid pealt kerget tantsuvõistlust. Kordamööda siis sai seal hypatud ja pööreldud. Pärast surus mul kätt ja ytles et ma olen osav (Y). Punkt kirjas jälle :D Mingi hetk oli kyll lahe vaadata kus rahvas lihtsalt seisis ja vaatas.
Olin seal klubis kuni kinnipanekuni ja siis koju. Pikk tee oli minna. Yle tee :D..
Pärast toas ajasime veel juttu ja tuttu ära. Hommikul vara tõusta ja liikuma hakata. Tydodel oli järgmine päev vaba. ..

Ciao

Alari

Outback???

Eike: „Elis mine pane ise äratus kinni!“ . Mingi äratus nagu seal oli ja siis 10 minuti pärast hakkas EIKE äratus keset tuba. Mitte keegi ei viitsinud voodist välja ronida. Mina ja raiki saime plaani kohaselt veel pool tundi pärast tydosod ärgata. Tydrukud vist magasidki sisse natuke, sest söögiks ja meigiks jäi 20 minutit. Ja kui statistika näitab, et meik on vähemalt tunnike, siis läks sutsu kiireks. Võibolla oli see sellepärast et kui kõigil on samal ajal äratus, siis Raiki lällab hommikul alati esimesena ja ei lase kunagi teistel magada. Aga talle tundub see tavaliselt meeldivat, kuigi ise ta väidab et tal on raske ärgata, aga ta teab, et meil on hullem. :D
Tydod tööle, meie linna peale tööd otsima. Pidime Mihkliga kokku saama AussiJobi ees. Mihkel on yks eestlane, kes ka treffneri lõpetanud paar aastat enne meid... Selgus aga et tööportaal avatakse alles tunni aja pärast. Kappasime tagasi kolmekesi siis meie hostelisse, tegime aega parajaks. Aja möödudes läksime tagasi tööportaali, käisime ka yhest teisest läbi, kuid seal ei olnud ikka midagi... Aga kui trepist tulid yles kaks inimest, tydruk ja poiss, siis vaatasin korraks nende poole ja ytlesin altsikule kõva häälega, et nad on raudselt eestlased. Jap, olidki, ytlesid selle peale tere. Neid on siin ikka väega palju. Jätkasime teekonda uuesti Aussijobi. Seal aga oli ees juba u 15 inimest, kellest näo järgi olid 6 eestlased. Passisime seal mingi pool tundi, kui tädike kuulutusi ette luges... midagi ei paistnud tulevat. Seadsime sammud uksest välja ja otsustasime oma plaane kardinaalselt muuta.. Läksime Commonwealth panka ja võtsime passiga 500 taala välja. Siis Telstra telefonipoodi. Kolisin oma telefonipaketiga teisse firmasse. Optuse kõnekaart sai 5 päevaga tyhjaks. 300 kr läks nagu ma ei tea kuhu. Nyyd uuest firmast pidime ka sellepärast kõnekaardi võtma, sest see töötab ka väljaspool linna. Ostsime ka internetipulga. 89 taala läks 2Gigase mahuga andmeside pulk.
Pärast seda koju tagasi. Ja seda kõike tegime täna päeval sellepärast, et paar päeva oleme plaaninud, et peaks liikuma kuhugi. Linnast välja. Arutasime ja arvestasime. Aga siis tna kui me nägime, et tööportaalidest nagu ei tulnud midagi.
Homme hommikul sõidame mina ja Raiki ära põhjapoole. Linnast välja läheme rongiga. Viimasesse peatusesse, nii kaugele kui saab ja siis sealt edasi häälega veel põhjapoole. Esialgu yritaks kohale jõuda linna Gingin ja edasi vb veel 1000 km põhja. Troopilisse vööndisse. Sest praegune seis on selline, et iseenesest oleks võimalik rahaliselt linnas ka elada. Aga kui saab elada kämpamise ajal telgis, siis hoiaks juba kokku 25 taala päevas. Lisaks pole siin praegu hooaega enne oktoobri keskpaika. Seal on praegu täpselt see, mis on austraalia ;)
Yks pakkumine oli 3 kuud kasvuhoonesse kurke korjama :d.. Aga see oli liiga hull ja peaks tegema 3 kuulise lepingu. See nagu jäi ära. Me tahaks ise leida ja midgi...midagi head. J
Täna siis pakkisimegi asju. Asjad on nagu kuidagi kokku tõmmanud. Käsipagasi suutsin suurde kotti ära pakkida. Siis mugavam liikuda. Vett sai palju kaasa ostetud ja muu toidukraam. Iseenesest on kuumus tõusmas ja 20 kilo seljas.
Niiet kui meid mingi aeg nyyd netis pole, siis ilmselt oleme levist väljas ja kuskil kängurudega võidu jooksmas.
Praegu teeme raikiga väikse joogi jälle. Tähistame oma otsuse julget vastuvõtmist ja yhel tuttaval meil siin on synnipäev ka. Chris.
Rohkem nagu ei ole midagi.

Tsau.
Ma lähen nyyd kängudega sõitma ! :D

Alari

Esimene tööpäev (by Eike)

07.40 tirises kell.. Suutsin siis u 7.50 ennast püsti ajada ja läksin Ellut äratama. ’Elluu!

Ärka üles!’ Ellu: ’Oota! Mul ei ole äratuskell veel tirisenudki! See tiriseb kuue.. ok 2 minuti pärast..’’ Ja sinna ta minust jäi:) Kui dushi alt tulin, jõudis Ellu ka lõpuks sinna.

Kerge hommikusöök (2 röstsaia, sest piim oli Juba otsas(!!) ja seega ei saanud helbeid süüa) ja tööle. Poisid tegid muna ka, aga see pann on vist üle-eelmisest sajandist ja muna praadimiseks kulus neil u pool tundi. Eelmisel õhtul olime tulevase töö asukoha üles otsinud, nii et hommikune jalutuskäik ei kestnud rohkem kui veerand tundi.

Sinna jõudes pidime mingi ankeedi täitma – seal küsiti vaid paari asja, nii et sellega läks kähku. Siis seletas tööandja meile kiiresti, mida tegema peame. ’Seisate poe ees ja ütlete: ’’Help the Enviroment, Mam/Sir!’’ jaa.. Kõik. Ei mingit kõnet ega pealesurumist. Ja kui nad midagi rohkemat teada soovivad, siis pidime ütlema, et te oleme esimest päeva tööl ja ei oska seetõttu vastata ning paluma neil kogumiskarbil olevale numbrile helistada. Ta ise on juba 8 aastat seda tööd teinud ja kui inimesed palju pärima hakkavad, ütleb ta ikka, et on esimest päeva töölJ.

Meid viidi autoga kuskile päris kaugele ja Elluga olime loomulikult erinevates kohtades. Aa, pass võeti ka äraJ, et tagada, et me rahaga plehku ei paneks. Aga nad olid väga usaldusväärsed. AusaltJ

Täna kogusime siis raha for the black cokotaoos e siis mingite mustate papagoide jaoks. Kuigi tundus, et inimesed andsid raha rohkem selle pärast, et neil oli minust kahju, kui papagoide pärast. Nojah..tuleb tunnistada, et poole kümnest hommikul kella kuueni õhtul ei olnud just kõige kergem ühe koha peal seista( ja meile tõesti öeldi, et me Peame ühe koha peal seisma!) ja lõpuks muutus mündianum ka suhteliselt raskeks. Külm hakkas ka lõpuks.. (Muide, päris paljud kohalikud käivad siin lühikestes pükstes ja paljajalu. Mul oli seljas kampsun, nahktagi ja teksad. Me vist juba harjusime selle Malaisia kliimaga ära).

Inimesed on Aussis ikka tõesti Väga sõbralikud. Raha tuli ikka päris hästi. Kõik naeratavad ja on väga lahked. Üks naine tahtis mulle isegi tooli tuua. Oleks vaid veidi rohkem inimesi olnud! Aga meile oli juba eelnevalt öeldud, et kolmapäev ongi kõige halvem päev, pühapäev pidi parim päev olema - siis on kõigil palk käes ja inimesed annavad veeeel kergekäelisemalt raha. Kogusime Elluga mõlemad midagi 300 dollari kanti ja 35% saime endale. Nii et jäime rahule. Ja see oli veel ’’kõige halvem päev’’.

Muidugi juhtus ka veits äpardusi. Mina näiteks sain ühe lipsuga härrasmehe (tundus ikka selline juhtival kohal olev mees) käest nahutada. Ehmusin ikka päris ära. Enda arvates tegin korralikult tööd, aga mees pahandas minuga nagu oleksin millegi väga halvaga hakkama saanud. Ütles, et mul on vaja mingit luba, et siin raha koguda ja inimesed kaebavad, et me siin iga päev kerjamas käime ning et kui ma siit ära ei lähe, siis kutsub politsei jne.. Näitasin talle siis oma rinnasilti (kus oli minu nimi, allkiri ja firma nimi), aga sellest talle ei piisanud. Vabandasin ennast sellega, et see on minu esimene päev ja ma Tõesti ei teadnud, et mingit luba vaja on. Siis ta võttis küll paari tooni võrra häält vähemaks, aga kuri oli ikka.

Kõndisin siis natuke eemale ja helistasin oma tööandjale (kes on eestlane muide). Ta rahustas mind maha, ütles, et me ei tee midagi illegaalset, et see on täiesti lubatud ja isegi kui mees politsei kutsub, siis politsei ei saa mulle muud teha, kui mind minema saata ja siis tuleb ta mulle järele. Ütles, et seda tuleb päris tihti ette, et ntks poeomanikud ajavad rahakogujad poe ukse juurest ära. Tegelikult sain inimeste reaktsioonist aru, et firma, mille heaks me töötasime, on siin ikka päris tuntud ja inimesed usaldavad seda firmat. Ja inimestel polnud küll midagi selle vastu, kui me neilt papagoide päästmiseks raha küsisimeJ

Oma esimest aborigeeni nägin ka. Väga tore ja sõbralik oli! Andis raha isegi, kuigi välimuse järgi tema käest ma seda küsida küll ei julgenud – ei tundunud just kõige jõukam. Õhtu poole liitus minuga üks saksa mees, kes mängis kitarri ja laulis. Temaga rääkisin ka juttu, ta soovitas mulle farme, kuhu minna võiks, aga ütles, et hooaeg algab lõuna pool alles novembris/detsembris. Seega mõtlesime poistega, et järgmisest nädalast läheme vb hoopis põhja poole.

Umbes kuue ajal tuldi mulle järele, Ellu oli juba autos ja algas sõit kontori poole. Palga saime kohe kätte.. enamus oli kahestes müntides ja natuke paberrahas ( nii paju kui inimesed viitsisid sinna sendikarpi pabrerraha toppida. Mul oli mingi 35 doltsi ntks).

Hetkel oleme hostelis. Saime uue toa. Väääga hea toa. Oleme toas ainult neljakesi, meil on suuuuuuur telekas ja külmkapp. Hostelikaaslased vaatavad ikka suht kadedate pilkudega.. Aga mis teha, meil joppab ikkaJ

Homme siis jälle tööle. Homne tööpäev algab juba 8.20, nii et u 7 äratus. Poistel hetkel veel tööd ei ole, aga nad tegutsevad selle nimel.

Ja meile öeldi, et praegu on paar viimast jahedat päeva, siis läheb kuumaks ära. Aga suht hull on ikka siin. Kõik on teistmoodi – puu otsas on mitte varesed vaid papagoid, kuu on ka imelik – nagu naerunägu ja isegi piljardikuulid on väiksemadJ.

Tsauks, EikeJ

Tööotsinguil.

Kõik on O.K. Igaks juhuks mainin, et üritame siin blogis kajastada ikka asju nii nagu tegelikkuses on, mitte et kirjutame läbi lillede :D nii et ärge ära ehmuge, sest tegelikult on kõik chipchop korras. :D Kuna tydod ikka veel blogi kirjutada ei viitsinud, siis teen seda endiselt ise ;) ja kirjeldan seda värvikirevamalt nende seiklusi :D

Pärast sööki tuli vaikselt juba uni, pikutasime tunnikese ja mõtlesime, et ei viitsi õhtut niisama raisku lasta. Võtsime neljapeale paki veini ja mõtlesime, et läheme ka kluppi peagi. Aeg lendas, mängisime altsikuga piljardit ja arutasime edasisi plaane, et kuhu lähima kuu aja jooksul liikuda ning kuhu lõpuks välja jõuda. Põhimõtteliselt on kõik võimalik :D lihtsalt oleneb kuhu poole me siit liikuma hakkame, kas põhja või lõunasse, või hoopis kagusse? kes seda teab. Tydodel on kolmapäeval esimene tööpäev, aga nad ei tea veel päris täpselt, kuidas see välja näeb, aga juba nad arutasid, et peaksid ikka laupäevase päeva vabaks võtma, kuna meie toakaaslasel on reedel sünnipäev ja üleüldse on siin reeded suured peopäevad ja siis oleks maru raske tööle jõuda :D. Sellega seoses rääkisin mina neile siis ühe loo: Mustlasel on voodi all kuldne kirves. Poeg küsib, et isa miks sul see kirves voodi all on. Isa vastab, et sellega läheme homme turule ja myyme maha ja siis ostame hobuse. Poeg vastab kiirelt, et siis tuleb ju varsti hobusel varss ja siis ma saan tema seljas ratsutada. Isa aga võtab selle peale malaka välja ja annab poisile vitsa, et ei hakka siin midagi varsa selga ära sõkkuma... poiss sai kyll peksa..kuigi kirves on ju endiselt alles voodi all? :D Meil aga seda muret veel pole, sest pole veel tööd. Aga jah, klubi, mõeldud tehtud, altsik ei viitsinud tulla ja läks magama ära. Saatsin tydod klubi ukseni, kuna aga seal saab sisse ainult passiga ja tydod ei tahtnud passe kluppi kaasa võtta, siis ma viisin need tagasi hostelisse kui nad olid sisse saanud. Klubi on meie pubist yle tee :D. Läksin ka kluppi järele. Tantsisin ja chillisin niisama ringi, tydod olid suht hoos. Uni kippus peale ja läksin ka ära magama. Noo ei saa neid tydrukuid ju keti otsas hoida :D Tydod aga otsustasid veel klubisse jääda. Järgmine moment oli siis kui ärkasin, ja altsik ajas meie selle räga toakaaslasega juttu. Selgus, et tydod polnud veel kodus :D. Helistasin siis kell 6:20 ellu-lällule, kaks esimest kõnet katkestati kohe ära ning kolmanda võttis ellu vastu ja ytles läbi une ainult "Raiki" ja katkestas ära:D Neljanda korra peale võttis ta aga kõne ikka vastu ja rääkis :D :" Me oleme linnast natuke väljas Eikega yhtede austraallaste juures". Selge, vähemalt saime nyyd teada :D. Altsikuga ärkasime kella 11 ajal ning vaarusime vaikselt linna poole, tööd otsima. Läksime tööbüroosse, seal oli väike järjekord, 2 neiut ja 3 tyypi enne meid. Jäime siis ootama, ise aga teades, et seal eestlasi vast pole ja rääkisime kõva häälega kõigest, mida ymber nägime ja mida mõtlesime :D. Järjekord aga ei liikunud kuidagi, tädil oli niipalju toimetamisi, kogu aeg talle helistati ja taheti midagi osta vms. Yks hetk vaatan, et see tyyp on kuidagi tuttav, selgus et eestlane :D. tegime juttu, tema mind ei mäletanud, aga mulle tundus ta kuidagi väga tuttav. Lõppkokkuvõttes oli ta treffnerist, lõpetanud 2 aastat enne mind ning siis vedasin juhtme kokku, ta oli Ülari klassivend, Mihkel, kes ka majanduse baka lõpetanud :). Üks eestlane, kellega juttu tegime, oli maru aeglase jutu ja olemisega, mul tuli kohe meelde üks anekdoot, kus flegmaatikust tüüp pannakse kilpkonna puuri valvama, hetke pärast avastab ylemus, et kilpkonnad on kadunud. Uurib siis ülemus, et kus nad on. Tüüp vastab, et : tegin mina siis tasakesi puuri lahti, kuid siis hakkasid kilpkonnad kihutama, siuh-viuh ja läinud nad olidki :DVeel nägime 5 eestlast, seega neid on siin ikka päris palju. Kui olime viimaks 2 tundi oodanud saime ka jaole, tädi oli hästi asjalik ning toksis kohe vajalikud andmed meist arvutisse ja rääkis, et pmst on teil ikka autot vaja, siis on töö kindel. Hetkel aga midagi pakkuda pole, aga systeem käib neil nii, et tuled iga hommik büroost läbi ja ta ütleb sulle kohe, kas on midagi või ei ole. Mõnel joppab ja saab töö kohe või paari päevaga, aga yhel eestlasel polnud ka kolme nädalaga jopanud. Sealt saime aga teada, et pangakonto oleks võinud hoopis teise panka teha, Westpac, sest seal ei pea tegema 500 dollarilist sissemakset, piisab vaid yhest dollarist ning superannuation käib ka tolle panga kaudu lihtsamalt (superannuation on nagu pensionifond, kuhu tööandja kannab 9% sinu palgale lisaks sinna fondi ning Austraaliast lahkudes saame me selle raha välja võtta). Tegime altsikuga ka sinna panka konto. Ehk tõenäoliselt hakkame hoopis toda teist kasutama. Kuna aga raha hetkel on siis võib see 500 doltsi ka seal teises pangas seista niikaua kui kaart tuleb. Pangas läks tund aega, lihtsalt istumist. Jalutasime altsikuga ka jõe äärde, kus nägime linna veel ilusamat osa... purskkaevud.. jahid... majad...park..palmidega... supppppper. Viimaks jõudsime ka koju, tegime spagette ja luristasime ketšupit peale. Homme peaks midagi asjalikumat kokku ostma :D Ja oh imet, ka tydod jõudsid kella 17ks tagasi hostelisse :D. Nad grillisid austraalastega nende pool ja veetsid niisama aega. Aga no worries, kõik on korras ;). Homne plaan näeb ette kella 8st äratust, tydod kappavand enda töömaile ja meie altsikuga läheme käime teisest tööbyroost ka läbi ja ostame kolmapäevase West Australian ajalehe, hind 2,30 doltsi ja hästi paks leht, sest kolmapäeviti ja laupäeviti on seal kuulutamine tasuta ja siis on seal megapalju töökuulutusi. Loodame, et näkkab. Homme kolime teise tuppa, kuna sebisime endale mingi Manageri toa, kus on suur telekas ja kulmik ja saame omaette olla. Hetkel aga istun viimasena yleval ja kriban blogi, teised tuduvad. Nädala keskel on siin suhteliselt rahulik, kõik käivad tööl, kyll aga nädalavahetusel on siin selline bummelung, et mine hulluks. Kell on 23:00 kanti ja oh imet, meile tuli uus toakaaslane just :D mingi hiinakas. Üldjuhul tahame me ikkagi võimalikult kiirelt linnast sääred teha... kuna siin kulub raha kogu aeg :D. Aga me peame nädala ära passima, et oma pangakaardid ja TFN number kätte saada. Aga tna tuli meil hoopis plaan, et homme läheme 280 km lõunasse yhte tööhostelisse, aga selgus, et seal ikka hetkel veel pole tööd, soovitati okt keskel tulla... eks näis mis saab, meie plaanid on väga kiired muutuma ja see just kogu selle elu juures siin nii hea on, sest pmst mitte miski ei hoia sind kuskil kinni, hommikul maksad uue öö eest hostelis ära ja võibolla oled juba järmine päev uues kohas :D oeh, ägyl, head õhtut kõigile lugejatele :D endiselt mainin üle, et saate postituste alla kommentaare jätta:P uskuge mind, ka meil on hea lugeda, kui olete meie eluga kursis :P

Silm hakkab looja vajuma, uni tiksub, altsik keerab juba 10ndat korda kylge ja kysib, et kas sa ikka kirjutad blogi.

Head und kõigile,

Rraaiikkii

Hällou

Austraalia elu. mmm. Iseenesest roosiline, aga iga päevaga on näha kuidas raha kulub.

Alustan siis sellest, et Keerasime eile kõik tuttu oma hostelis ja hommikul ärgates oli 10 minuti jooksul otsustatud, et sinna me enam ei jää. Mina ja elis olime natuke vastu, sest Eike ja Elis said sealt läbi tutvuste vist tööd ja ei taha nagu imelikku muljet ka jätta. Ka mina ja raiki oleks vb ehituse peale saanud aga see kutt kes ytles et vb sebib mingi koha ei olnud just terav kriit topsis. Ja otsus sai vastu võetud, et Liigume hostelisse Bam'bu. Eile käisid raiki ja tydrukud seda vaatamas ja yks tuba oli eriti kena. Manager'i tuba. Omanik lubas meid sinna teisipäevast.

Oma hostelist oli ikkagi vaja vehkat teha. Sest tuba oli nii kylm. No ikka oli. Sest öösel on väljas päris jahe ja kui lahkudes nägime et väljaspool maja yks aknaruut yldse ilma klaasita on, siis saime aru, miks seal nii kylm oli...

Muidu oli jah kõik kipa ja äge aga meie toanaaber ei olnud ka just ponks poiss. Selline räga ja liikus öösiti ja ei lasknud eriti magada :D:D

Nii sõimegi seal veel hommikusöögi ja andsime toa yle. Jaaaa ... Meil oli yks võti kadunud jälle. Yhe leidsime yles ja teine oli teadmatult kadunud. Ma maksin selle eest enne tagatisraha ja see oli yle 200 eesti krooni. Me terve päeva otsisime igalt poolt. Asjad pahupidi ja ma murtsesin, et kaotan suht suure summa raha.

Aga kui me raikiga hommikulauas helbeid piimaga lyrpisime, siis tleb Eiks ja ytleb, et võti on leitud. Kuna esimene võti oli elise jope taskus. Siis te võite 2 korda arvata kus teine oli ? :D

See oli Elise käekotis. Yhes nendest :D Meil ei olnud lihtsalt sõnu enam ... Järgmises hostelis maksis Elis kohe ise tagatise :D

Siis tlimegi ära. Kobisime uude tuppa. Siin ei olnud kyll nii ilus kui manageri toas, kuid eelduste kohaselt peaks sinna saama homme. Kui asjad sai maha pandud, siis läksime linna. Immigratsiooni ametisse Viisakleebist kerjama. See kus me raikig arvasime, et selle saab, seal ei olnud kohe yldse. Siis pidime võtma linnaliini bussi, mida on siin kolm liini. Kollane, Sinine ja Punane "Cat". Need kõik on tasuta. Immi ametis sai muheda onu käest numbri ja "no worries". Siis yks tore neiu kleepis viisasid ja olimegi omad ;)

Siis panka. Pangas saime teada, et TNF numbri peaks ära taotlema enne ja oma aadressi peaks ka teadma. Käisime kodus vahepeal. Päike lõõmas ja suht soe oli. Ostsime raikiga ajalehe . Ajaleht kaalub eksemplar: vähemalt 2 kilo :D

Ostsime veel 2 hiina toitu. Tydod piirdusid võikuga. Hiinakad olid sellised pipravurrid, et higi voolas pärast söömist. Raiki ja Ellu jäid magama. Ma myttasin selle TNF numbri kätte saamisega ja Eike oli mulle moraalseks toeks. Kui kõigil neljal tnf taotlus tehtud, siis linna panka tagasi. MIngi kuri mutt kysis kohe mu nime. Neil ei ole sellist systeemi et võta nr jne. Siin nimede järjekorras saab edasi. Saime yhe väääga kena aasia päritoliga neiu juurde oma deebetkaarti vormistama ja muid pangatoimetusi tegema. Saime palju uut teada. Aga pangakontot ei saa avada, kui ei pane sinna natuke algul raha peale. Miinimumsumma oli 500 taala. Mul jäi karp lahti korraks, et kas ongi nii palju :D Käisime kahekaupa raha välja võtmas. Mina ja raiki saime kätte. Ja siis rääkisime seal telleriga eestist ja sellest kuidas ta pole ise austraaliat näinudki, kuigi elab seal kogu elu. Siis tuli ellulällu. Ja ilma keerutamata ytles mulle ja raikile, et tal on 2000 kr vaja:D... algul laginal naerda natuke ja siis andisime oma viimased säästud ellule, sest ta oli PIN koodi ära unustanud. Pangas asjad korras, siis poodi ka ostsime kartuleid. Nagu päris kartuleid. Siis veel natuke shoppasime ja toidukaupa sai : (poistel) karp mune, spagetid, 2 kg kartuleid, 300g odavaimat vorsti, 200 g odavaimaid viinereid, ketšup, sai. Ja kokku yle 200 krooni :D Jubeeeeee

Tydrukute ostust ei hakka rääkima:D

Kui siis syya tegema hakkasime, siis see krdi kartul ei ole ikka päris see. See lihtsalt ei prae ennast pehmeks. Sõimegi sellist poolkõva kartulit ja piima ka...Ajah. Piima ostsime ka raikiga. 2 liitrit. Aga muidu oli hea. Ylihea.

Pärast sööki tydod läksid siis linna tööd otsima. Kuigi jah. Neil on olemas kolmapäevast töö. Sealtsamast eelmisest hostelist. Hakkavad mingi heategevuse asjaga tegelema.

Meie raikiga otsisime ajalehest ja netist. No siin on kõike. Aga kunas me plaanime kohe linnast ära minna kui pangakaardi kätte saame, siis ei viitsi nagu pysivat midagi võtta, kus juba väljaõpe on nädal. Aga homme jätkame otsime edasi. Nii nagu esimene päev. Kui me pmst just jõudsime siia ja kohe oleks tööd saanud. Aga me ei nagu ei võtnud jah kohe...

Tna siis kohaneme uue kohaga. Toas yks hiinakas ja yks tyyp. Tyyp on iirimaalt ja suht asjalik. Ja siis on veel yks tydruk. Tema asjad on poole toa peal laiali. Meenutab natuke ellu asjade korraldust, aga sellel tydrukul on ikka rõvedalt laiali. Ega ta ise ka eriti kymme välja ei näe.

Aga ma ei jõua rohkem kirjutada. isegi pikalt sai. Pilte ei pane tna... Ei ole teinud ka midagi eriti.

Olge ponksid!

Alari

Pöörane esimene õhtu Austraalias

Väljas läks kiirelt pimedaks, selgus, et siinne ööelu algab juba kella 19 ajal. Ostsime pundi peale paki veini ja mängisime kohalikega kaardimängu. Kuna oli nädalavahetus, siis pidutsesid ka kõik teised siinsed elanikud. Hostel ise kõige suurem asi pole, toas on suht kitsas, aga kõik vajalik on olemas. Hommikusöök on hinna sees (helbed, piim ja röstsai) ning kohv ja tee ka tasuta. Kõik elanikud on noored, enamvähem meie vanused. Duššist tuleb hea kuum vesi, aga üldplaanis on toad jahedad. Pidu läks meil päris pikalt. Läbi lillede võib ütelda, et „kaardimängu“ võitsid eestlased. Altšikuga käisime ka klubis Deer, järjekord sinna oli mingi 100 meetrit, ootasime selle ära kuid siis selgus, et meie ID kaardiga sinna sisse ei saa. Kappasime siis tagasi hostelisse ning võtsime passid. Saime nendega ka sisse. Klubis oli meeletult rahvast ning tantsima kuskile ei mahtunud. Mingi 3-4 ajal saime magama Altsiku ja Eikega. Kuid siis helistas 05:55 Eike telefoni peale keegi, selgus, et see oli ELIS. Ta ei saanud uksest sisse, kuna uks oli lukus ja ta arvas, et ta ei saagi meie juurde see öö. Õnneks Eike suutis kargu alla ajada ning vastu minna. Magasime 9ni, maksime uue öö eest ära ja keerasime magama tagasi. Magasime 13ni. Pühapäev on siin kõigil pearavimise päev, enamus võtab hommikul ka mõne õlle peale. Meie aga lihtsalt vaarusime pool päeva linna peal. Vaikselt tuleb juba tööpakkumisi nendelt samadelt inimestelt, kellega koos elame. Eks näis, võibolla oleme juba teisipäevast kõik tööl. Tänase ja homse öö oleme veel samas hostelis, kuid siis läheme järgmisesse, sest too tundus parem, kuigi öö hind on 27 doltsi nägu. Hetkel istume ainukeses tasuta netialas siin linnas, milleks on raamatukogu, kuna aga kell on 20:00, siis loomulikult istume me väljas trepi peal. Homse päeva plaan näeb ette immigratsiooniametisse minemist, pangakonto tegemist, ajalehe ostmist, TFN numbri saamist. Õhtusöögiks ostsime pelmeene :D:D 10 doltsi kaks pakki. Saime nelja peale ilusti söönuks. Linn ise on ääretult ilus ja puhas. Tänaval on klaverimängijaid, saksofoniste ja igasugu tsirkuse tegijaid. Elu on siin tõesti ilus ja roosiline, kui veel tööle saaks, oleks super ja kappaks peagi outbacki ära.

Ciao bellas,

Raiki.

Onu Altšiku autonurgake

Nii... Nyyd kui malaisiast on ära tuldud, siis teeks pisikese kokkuvõtte mootorispordihuvilistele ja niisama pajataks liikluskorraldusest.

Malaisia liikluskultuuri esindaja, nagu ka iga teise riigi liikluskultuuri, on selle kõige vilunum autojuht, taksojuht. Nende jaoks ei ole vajalikud mitte mingig jooned maas. Kui kuskil tekib äärde hoo mahavõtu rada, et pöörata yle vastassuuna, siis see on lihtsalt teelaiendus. Rida ei hoita. Kõik lasevad 4 realisel kiirteel seal, kus jumal juhatab. Võrripoisse on 40 % liiklusest. Sibivad seal kus enam vähem ratas läbi mahub. Julgust peab olema. Kui ei ole, siis pmst ei saagi liikuma.

Esimese asjana jääb silma autode tuunimine. Igal kohalikul mogulil on midagi kuskile midagi kylge liimitud, et tema pyss oleks teistest pyssidest pyssim :D Kui kodus vedeleb kuskil pisike LED lamp siis kruti see kapoti kylge ja oled sammuke malaysia poisi sarnane.

Kleepsud, värvid ja muu krempel. Ja ma ei saa aru, kus krdi kohast need veljed tlevad. Kas need on tõesti on siis kuskilt euroopast kokku virutatud ja sinna vinnatud. Seal lihtsalt mõnel mehel on ring 4 kordse auto hinnaga.

Põhiline automark on Toyota. Igas variatsioonis. Ka uus Accord, mida eestis veel ei ole. Siis toyota kerega, kuid vaese inimese variant on PROTON. Ja ka Eesti Lexuse linnamaasturid on siin esindatud toyota nime all. Mida ma veel ei teadnudki, et nii välja antakse.

Kytuse hind on muidu suht tore. Kuna me nägime merel ise kahte puurtorni ja siis veel kuskil sisemaal veel mingit kytusetootmistehast, siis võib arvata et on odav. Esimese arvutuse, mis me kiire pilguga tegime oli eesti rahas 4 koma midagi krooni liiter, aga see vist mingi mitte just 95 euro. Aga ikkagi. Odavam kui õlu ja vesi kokku.

Siis nägin ära Malaysia motospordi meka. SEPANGi ringraja. Keset palmimetsa oli indoneesia pyha kraal.

Ja yleyldse ... seal on kaks varianti ...kas oled puruvaene ja su auto meenutab hobust või lihtsalt kruiisid ringi mingi mesaga, millel on rohkem peegleid, kui diskokeral.

OK. Olge ponksid ja vol2 autoeri on tulemas austraalia liikluskultuurist.

Alari