Kaua veel???

Kui hommikul saab ikka heatujuliselt tööle mindud, siis enam-vähem 80% juhtudest kaob naeratus esimese kahe tunniga, nii ka täna. Mõlemad olime nii viimsele piirile aetud, et no...üks asi veel ja oleme läinud. Hommikul hakkas ülevaataja kohe enda kolme spinneri teemat ajama ehk üks spinner tuleb juurde ja üks inimene sinna tööpostile ka. Kõik muu jääb samaks, mis tema „loogika“ põhjal peaks kiirendama kõike protsessi. No, kuidas?  Kui nüüd hakatakse salatit kiiremini läbi laskma, aga pakkijaid on ikka sama arv, tekib ummistus. Nii see juhtuski. Uued ei julge suud lahti teha, mistõttu ma ütlesin, et see on ebanormaalne kiirus. Me oleme surnud, kui kaheksa tundi nii rahmeldame. No, võite isegi arvata, mis sealt vastuseks tuli. Raikil ülevaatajaga sama jama...tahtis talle näkku öelda:“ Ära valede inimeste peale kõike kräppi ka välja vala...“ Nojah, siis on see kolleeg, kes minust väljagi ei tee, ei vaata silma jne. Kui ülevaataja käskis tal minuga lauda koristama jääda, läks ta ülevaataja juurde ning mainis, kas äkki saaks hoopis mingit muud tööd teha. Ülevaataja ütles, et ei, peab ikka siia jääma. Iga kord, kui mind näeb, pöörab selja ja kõnnib teises suunas. Kui lapsik....ja ausalt öeldes tahaks teada, milles mina siis süüdi olen???

Nii et täna ei olnud just kõige roosilisem päev, aga lõpetasime õhtu pingem positiivsetes toonides. Tegime väikse veini ja vaatasime filmi „The Theory of Everything“ Stephen Hawking’i elust. Soovitame filmi, tõsiselt hea ja mõtlemapanev.

Homseks olen mina ja Raiki kella seitsmeks tööle kutsutud. Mina pean korrastama kastiruumi, mis võtab oma tunnikese, ja tibu jääb õue kastide mahalaadimisse, mis võib nii 4-5 tundi olla.

Pole palju jäänud!

Helina

Pinged töö juures.

Heihei. Hommikul olid kõik nii aeglased... ma mõtlen uued inimesed. Nii mul viskas üle ja ütlesin ülevaatajale, et ta läheks ja näitaks inimestele, kuidas kiiremini pakkida ja kõike teha. Sealt sai kõik alguse. Ta nägi ise ka, et kõik on aeglased ja hakkas kõiki õpetama. Kuna aga kaste oli hästi kiiresti vaja ette teha, siis pandi loomulikult Helina kaste tegema ja nii ta tegi neid lõpuks päeva lõpuni. Lõuna ajal aga mainisin veel ülevaatajale, et meil on ainult 3 kiiret kastitegijat alles jäänud, Helina, mina ja Taiwani tüdruk. Talle polnud seda vaja öelda, aga ta sai selle kohta ka meilt nüüd kinnitust ning läks selle jutuga ülemuse juurde. Peagi tuli ülemus vaatama, kuidas töö sujub ning uuris, kus Helina on. Ma ütlesin, et teeb kaste. Ja selle peale küsis ülemus, et ega ta ometi seal nüüd sellepärast päev otsa kaste pole teinud, et ta kõige kiirem kastitegija on??? Ma läbi lillede noogutasin selle peale. Ülemus läks kastitegemisruumi ning rääkis seal mõnda aega juttu Helinaga. Seda nägid ka teised ja pärast kui ülemus pidas sõimukoosoleku kõigi ees, et peame ennast kiiremini liigutama hakkama ja kiiremini kaste tegema, siis arvasid nii mõnedki tüdrukud (tegelikult just need kes enne uimerdasid ja tööd ei teinud), et Helina kitus nende peale ja ülejäänud päeva enam Helinale otsa ei vaadanud ega suhelnud. Mõnele suutis Helina ära seletada, et tema ei rääkinud tegelikult midagi, et kõik oli ülevaataja korraldatud, aga mõni jäigi päeva lõpuni pirtsutama. (mitte ainult pirtsutama, vaid sõna otseses mõttes ei röögi mitte ühtegi sõna). Las pirtsutavad, aga me ei taha ka nii tööd teha, et peame teiste tegemata töö pärast ise kaks korda kiiremini liigutama. Las hakkavad nüüd siis teised ka kiiremini tööle. Igatahes oli täna pikk päev täitsa, saime oma 10,5 töötundi kirja ning ka homme tõotab tulla pikk päev, sest pärast homset tulevad 3 vaba päeva... ja siis nädalavahetusel tööl ja siis esmaspäev jälle vaba ning pärast seda loodetavasti kõik järgnevad nädalad on ainukene vaba päev reede.

Pahur Raiki.

Ja juba sai täis 16 nädalat :)

Oleme tähtsad

Hommikul oli uni magus, aga mis teha, tööle peab ikka ise minema, eriti täna, kui saame mängida ülevaatajaid. Päev läks sujuvalt, ülemus jäi rahule ning saime vaevaliselt enda seitse tundi kirja. Armas on kuulda, kui kaastöötajad ikka kiidavad takka, kui head ülevaatajad oleme. Paar inimest isegi küsisid, mis siis saab, kui meie töölt lahkume, mis siis sellest firmas saab??? :D Kui meie vingume, et tunde jääb väheks- eelmisel nädalal vaid 35, siis väljas töötavad majakaaslased saavad hea õnne korral kaks kuni viis tundi päevas kirja. Nii et meie olukord polegi nii hull...Kodus tegime lõunasöögi ja siis läks tibu lõunauinakut tegema. Mõtlesin, et vaatan enda Grey anatoomia ära vms, aga järgmisel hetkel tundsin, kuidas lihased tõmblevad ning silmad ei püsi enam lahti. Nii tuli minulgi kaks tundi sügavat iluund. Pärast kosutavat uinakut hüppasime spordiriietesse ja nautisime enda viit jooksukilomeetrit. Koju, õhtusöök, milleks oli Basa filee ehk valge kala, millele ei suutnud eestikeelset vastet leida, ahju ning poodi. Nüüd juba jälle magama.

Helina

Common sense.

Täna töö juures sain aru, et loogilist mõtlemist ei ole ikka kõigile inimestele jagatud... Nimelt on osadele antud liiga palju lollust, mitme kulbi jagu. Kui raske on aru saada, et viiekaupa on kaste lihtsam ja kiirem tõsta kui ühekaupa? Kui sul on vaja euroalus liigutada seinale nii lähedale kui võimalik,  kasutades selleks roklat, siis kas sa jätad ennast koos roklaga seina ja euroaluse vahele ja üritad siis sellest pilust veel roklat kätte saada... Need on meie igapäevanähtused, millega peame toime tulema. Enam ma ei imesta, miks koheldi alguses meid kõiki kui ajukääbikuid, sest paljud lihtsalt ongi ajukääbikud ning nende treenimiseks ongi vaja karjuda ja seda kogu aeg. Ja kui veel keelt ka ei mõista, siis ürita käte-jalgadega iga ülesanne inimestele selgeks teha... Igatahes me Helinaga ei taha/viitsi inimestele midagi öelda, kui nad midagi valesti teevad, sest me ei taha olla nagu ülevaataja meiega alguses oli. Seega laseme neil toimetada nii kuidas nende „kaine mõistus“ neile ütleb. Homme läheb ülevaataja oma pojale lennuki vastu Melbourni ning mina ja Helina oleme järjekordselt ülevaatajad. Loodame rahulikku päeva. See töönädal oli meil rekordlühike, ainult 35h. Loodame järgmistest natuke pikemat ikka. Eestis keeratakse täna öösel kella tunnike edasi, meil aga keeratakse järgmine pühapäev kella tund aega tagasi, ehk meie ajavahe järgmisel nädalal on 8 h ja ülejärgmisest nädalast juba ainult 7h J

Tsiribiribinn

Raiki.

Tibu leidis pisikese maguskartuli.

Pole midagi kirjutada, aga kirjutan ikka :D

Täna on meil viiane puhkepäev enne algavat töönädalat. Aga, oh imet, esimest korda kolme kuu jooksul ei alga meil laupäev mitte kell 3.45 hommikul, vaid hoopis 5.45. Buuujeee, on mõnus küll teada, et saab normaalselt inimese kombel magada. Ilm on meil muidugi väga sügiseseks pööranud, mistõttu ei suuda Helina ja Raiki aktsepteerida fakti, et plätud võivad veidi nadiks jääda meie 40 km/h tuule ja osalt ka vihmaga. Kraade oli maksimaalselt 16 (jah, tööl on meil igapäevaselt 9 kraadi ning me ei vingu, aga me oleme selleks ka vaimselt juba kohastunud. Kui aga külmakraadidi poevad meie tuppa ning õliradikas tuleb tööle lükata, ei ole enam Austaalia troopika tunnet ollagi). See on meie jaoks harjumatult külm, sest viimase kaheksa kuuga oleme kodustatud toakassideks muutunud, kes on 20-40 kraadises „soojuses“ harjunud elama. Tänane päev tõi jõusaalisessiooni ning kokkamistunnid, nagu ikka :D. Tegime pasta hakkliha ning tomatikastmega. Lisaks juurde riisiroog kana ja köögiviljadega ning õhtuks kale-krõpsud. Mina eksperimenteerisin kanafileega natuke. Lisasin apelsini, küüslauku, sibulat, mangot, mett ning sojakastet ja pistsin fooliumis ahju. Meile mõlemale väga meeldis.

Nüüd on aeg hakata maja ümber tiire tegema, sest meie kellake näitab, et oleme teinud täpselt 9779 sammu, mis ei anna veel päevalimiiti täis :D

Olge kallid ja puhake hästi!

Helina

Tra-ra-ra-ra-ralgon

Heihei. Magasime mõlemad eilse öö suht halvasti. Mina nägin öö otsa unes, et panin Leode spartakiaadil inimestele medaleid kaela... :D Suht lamp. Hommikul 8 ajal üles ja nautisime rahulikku hommikusööki. Lõuna kandis käisime jõusaalis ja siis seadsime Scooby teele Traralgoni poole. Umbes 60 km sõitu ja kohal olimegi. Shoppasime K-Martis ja Cotton-On’is. Väärt käik oli. Saime palju spordiriideid, mis Eestis maksavad 20-30€ tükk, siin 3-5€ tükk... Ehk siis spordipluuse, pükse ja muud. Homme plaanime süüa teha ja puhata ka :D

Trararalgoni Raiki.

Peaaegu, et vaba päev

Nonii....meil on legendaarne kolmapäev, mis toob endaga teatavasti kaasa „nädalavahetuse“. Kuna tellimus oli jällegi väike, alustasime alles 8.30, mis on väga-väga hilja meie tööaegasid arvestades. Neli tundi kirja ja koju. Täna oli ülevaatajal jälle üle pilvede käivad heatupahvakad, mille hoos ta suutis ühele valele inimesele enda keskmist sõrme näidata (ajas meie töötajaga mehaaniku segamini) ning selle peale oli tal isegi viieks sekundiks piinlik. Täna teatas meile, et laupäeval peame jällegi ülevaatajad olema, sest ta poeg tuleb talle külla ning ta peab ise lennujaama ehk siis Melbourne, mis asub 220 km kaugusel, sõitma. Päeva lõpuks teatas piinlikult, et oih....see on ikka pühapäeval. Meie Raikiga naersime, et tal pole isegi aimu, millal ta poeg külla tuleb. No, selline ta aju juba on. Veel üks seik tänasest, kus seis jäi Raiki 1, ülevaataja 0. Ühel hetkel loeb Raiki tellimusi, mis täna täita vaja on. Numbrid ei klappinud ning ülevaataja ütles, et ei....peab ikka õige olema. Loe uuesti. Lõpuks soovitas ülevaataja, et lähme siis ülemuse juurde. Raiki näitas ülemusele, et numbrid ei klapi ning selle peale teatas ülemus: „ Meil ei ole spinati jaoks kolme tellimust, vaid on kaks!“ Lisades juurde: „Sue, do your fu*king job....“ Selle peale tõmbas ülevaataja kõrvad ludusse ning tunnistas enda möödapanekut.  Meil oli päev kerge ning produktiivne. Tegime lõunasöögi, tibu tegi väikse lõunauinaku ning käisime jõusaalis. Pesime riideid ning hakkame filmi „Paddington“ vaatama. Homme ja ülehomme pidavat väga halb ilm olema: 16 kraadi ja uduvihm.

Homsete juttudeni

Neti saame tagasi reedel, nii et skypemised ja muud jututamised saab sinna lükata J

Helina