Tere!

Aeg on edasi liikunud. Vahepeal kuulsime jutte, et n.ö. farmipäevad aeguvad kahe aastaga ära, ehk siis pärast seda ei saa enam teise aasta viisat taotleda. Kuid õnneks kummutasime need kiirelt ära, farmipäevad ei aegu, ainukese piirangu paneb WH viisale ette vanus, mis oli vist 31 eluaastat. Nüüd aga plaanin Austraaliasse minna hoopis juuni 2014. Väga pikalt ei saa enam edasi lükata ning kiirustada ka ei saa.

R.

Mõtteid tulevikuks...

Heipa. Kunagikunagivarsti võite meie saagast juba edasi kuulda... sest väike mõte on 2013 lõpp minna uuesti Austraaliasse.... kellega? a vot seda ei tea veel, aga minul igatahes on see mõte olemas :D

Raiki.

Meie Austraalia-aja kokkuvõtteks (tüdrukutelt)

(See blogi on tegelikult juba Austraalia pinnal kirjutatud, nüüd lõpuks siis panen selle üles ka)

Ja ongi meie Austraalia-aeg labi..vahemalt selleks korraks, sest kes veel ei tea, siis teise aasta viisa on meil tagataskus olemas. Nii et kui kunagi parast ylikooli peaks tahtmine veel Aussi avastamata kohti naha, on meil selleks voimalus olemas. Tuleb ainult avaldus Kaangurumaa poole meilitsi teele saata ja jargmised 12 kuud saab jalle lobusalt maakera kuklapoolel veeta.

Aga kirjutan siis siia natuke midagi Meie Austraalia-aja kokkuvotteks.

Kui Aussi tulime, ytlesid koik sobrad-tuttavad, kes siin WH viisa raames juba olnud on, et aeg Austraalias laheb vaga kiiresti - et ei pane tahelegi, kui aasta juba mooda saab. Mina seda ei ytleks. Arvan, et koik oleneb sellest, kuidas oma aega siin kasutada ja leian, et meie Elluga oleme oma aega siin teisel pool maakera vaga hasti kasutanud. Nagu me oma nahal kogesime, kulges aeg kiiresti siis, kui tekkis rutiin.. Niisiis pyydsime sellest voimalikult palju eemale hoida. Iga kuu oli meie jaoks taiesti erinev - uhel kuul avastasime farmi-elu lehmade keskel keset Laane-Austraalia paikesepolenud maad, teisel kuul k6psutasime kontsakingadega pilvelohkujaid tais suurlinnas. Uhel kuul kyhveldasime labidaga haisvat vilja, teisel kuul nautisime vaaritud puhkust suurlinnades Melbourne'is, Sydeny's ja elasime taielikku rikka turisti elu.

Austraalia on kontrastide maa nii looduse, inimeste kui elustiilide poolest

ja meie oleme seda oma nahal vaga hasti tunda saanud. Kui kysida, milline on toeline Austraallane, ei oskakski ma ilmselt vastata. Kas pakkuda selleks Outbacki krokodillinahast kybara ja ruudulise sargiga farmerit, iphonega mooda Sydney tanavaid kiirustavat kallisse ylikonda riietatud arimeest voi hoopis tumepruuniks paevitunud eluaegset surfarit Gold Coastilt? Ja ka aborigeene ei saa unustada. Austraallased erinevad nagu oo ja paev. Nii nagu Austraalia isegi.. Meie oleme nainud nii Austraalia paikesepolenud maad kui lopsakaid vihmametsi, nii suurlinnu kui taielikke maa-kolkaid. Ja selleparast olengi ma onnelik - selleparast arvangi, et kasutasime oma aega siin hasti ja selleparast ei tundunud see aeg meie jaoks liiga lyhike.

Kui nyyd meie too-otsadest raakida, siis arvan, et koige rohkem meeldis mulle siiski meie too GoGo Stationis. See oli midagi hoopis teistsugust. Seal nagime ja kogesime seda Austrlaaiat, mida Eestis olles AUSTRAALIAKS pidasime. Nyyd on meie arusaamad sellest mandrist kyll veidi muutunud, aga siiski.. usun, et ei saa oleda, et oled AUSTRAALIAT nainud, kui Laane-Austraalias kaimata on.. Suurlinnu voib ju igal pool maailmas naha, aga seda, mida meie Laane-Austraalias nagime ja kogesime, ei ole maailmas ilmselt enam palju alles. Need kylmavarinaid tekitavad vaated rahvusparkides, sadu kilomeetreid sirgelt kulgevad maanteed, kus ainukesteks seltsilisteks paar lehma tee aares ja toelised aborigeeni-kommuuunid jaavad meelde igaveseks. Ehk siis.. minu ja Ellu lemmikosaks Austraalias on Laane-Austraalia ja oleme kurvad, et nii paljud backpackerid sinna kunagi ei lahe. Nii et kui sina oled yks neist, kellel on plaan Kangurumaad avastama minna, siis Laane-Austraalia on kohustuslik!:) Usu meid - sa ei kahetse.

Edasi kulges meie tee Ida-kaldale, mis on suurlinnu ja vahe vaiksemaid linnakesi taistipitud. Muidugi oli ka seal palju vaatamist vaart. Minu lemmikuteks ida-kaldal oli kindalasti hipilinn Byron Bay, kultuuripealinn Melbourne ja imeilus Sydney. Pohja-poole liikudes tasuks kindlasti kylastada troopikapealinna Cairnsi, kus me just yhe ilmselt isegi meie huvitavama Aussi-kuu veetsime. See linn naitas meile Austraalia teist palet - enam ei lainud asjad nii libedalt nagu me harjunud olime ja juhtus nii mondagi, millest raagime ilmseltt vaid oma lahedastele. Aga isegi see veidi raske aeg, mis meil Cairnsis oli, opetas meile nii palju ja olen nende kogemuste eest tanulik.

Kui Austraaliasse tulin, ei olnud ma just sada protsenti kindel, et see reis mind kuidagi muudab. Nuud voin oelda, et olen ikka muutunud kyll. Ma ei usu, et ma kunagi vaga lapsik oleks olnud, aga nyyd tunnen, et olen taiskasvanumaks saanud. See ise hakkama saamnine, tootamine selle jaoks, et syya saada, et kuskil elada, Eestist ja perest/sopradest eemal olek. See paneb lihtsalt teistmoodi motlema ja tundma. Naiteks vaartustan ma nyyd Eestit ja peret rohkem, aga sellest saab toesti alles siis aru, kui pikemat aega eemal olla. Minu meelest voiks iga noor inimene enne ylikooli aastaks valismaale minna, sest mina tunnen nyyd kyll, et ma olen ylikooliks valmis ja reaalselt Tahan sinna minna..mitte ei lahe sinna selleparast, et koik teised lahevad. Kui sinna selle mottega minna, siis ei viitsigi seal midagi teha ja elad ikka oma elu samamoodi edasi nagu gymnaasimi ajal. See aasta on minu jaoks kindlasti mingid vaartushinnangud paremini paika pannud ja olen enda jaoks natuke rohkem valja molenud, mida ma elult tahan.

Lisaks Austraalia avastamisele oleme siin loomulikult ka ennast vaga palju avastanud. Meil on siin Elluga ikka vahel nii filosoofilised vestlused olnud, et kahju, et me neid salvestanud ei ole:D Oleme kohanud nii palju huvitvaid inimesi, kellega raakida ja kuulnud vaga palju erinevaid arvamusi ja arusaamu. Oleme Eestisse tulles vaga paljude kogemuste vorra rikkamad ja selleparast soovitangi noortel, kel vahegi voimalus on, aastaks lihtsalt minna ja avastada. Ja Austraalia on selleks suureparane koht - Oz on toesti nii suur, et sellest ara tydineda ei ole voimalik.

Ma ei ytleks, et Austraaliast lahkuda vaga kurb oleks olnud.. .. Ilmselt selleparast, et teadsime, et meid ootavad ees juba uued seiklused Balil ja Tais, mida me nii kaua juba oodanud olime. Ja vaga hea on ka teada, et kui tahtmine tekib, on alati voimalus Aussi tagasi minna, sest tegelikult on isegi 9 kuud liiga lyhike aeg, et seda suureparast maad naha.

Meie seiklustest Balil ja Tais saame teile aga juba juba ise raakida, sest praeguseks olemegi juba kodusJ

I would like to spend the whole of my life traveling if I could anywhere borrow another life to spend at home. (William Hazlitt)

Veedaksin terve oma elu reisides, kui saaksin kusagilt laenata teise elu kodus olemiseks. (William Hazlitt)

Maailmarändur Eike

BACK IN ESTONIA!!!

Tere kallid kaasmaalased. Asjalood on nüüd siis sedapsi, et selle blogi kirjutamise hetkel istume easyjeti lennul EZY3445, mis jõuab Eesti 11:40. Me ei soovinud enda saabumisaega teile mainida, kuna teame, et nii mõnedki oleks tahtnud lennujaama tulla, kuid kahjuks liigume sealt kohe peredega koju edasi. Tulge aga kõik 19dal ehk pühapäeval HTG-sse saalihokiturniirile, sest sinna me ka tõenäoliselt jõuame.

Meie reis algas täpselt 9,5 kuud tagasi, ehk 3ndal sept lahkusime kalli kodumaa pinnalt, minnes otsima seiklusi, elutarkusi ning pikendamaks oma suve 15 kuu peale :D Malaisias olime kõigest nädala ning sealt edasi austraaliasse. Seiklused, mis seal toimusid, jäävad meie mällu eluks ajaks. Õppisime kuidas ise oma elu täielikult majandada, rahaasjad, töötamine jne. Kõik oli meil lahtine, kuhu minna, kui kauaks jääda, kus tööd teha, kui palju siin kulutada, milline auto osta. Palju meie seiklustest oleme ka siia blogisse kirja pannud, nagu te enamuses teate. Kuid siiski jätsime mõned seigad ka enda teada J

Kui tänapäeval arutletakse, kas sõjavägi teeb mehest mehe? Aga mina julgen väita, et Austraalia teeb noorest inimesest täiskasvanuma. Õppisime väärtustama kodumaad, toitusid, kliimat. Kui sul on külm, saad riided selga panna, kui aga sul on tapvalt kuum, siis ple midagi teha. Tuletades meelde pikki öid telgis, kus kuumus oli öösel ka üle 30 kraadi ja öö otsa higistad ja ajad sääski minema ning olles ise pmst teadmata kohas keset pärapõrgut.

Kui vahepeal tundus, et kõik võib ikka sõna otses mõttes per**e minna, siis leidus alati kuskil pisike päikesekiir, mis meid edukalt probleemidest välja tõi. Tagant järele vaadates ja pilte ning videosid üle vaadates võime mõlemad käed südamel väita, et oleme oma reisiga väga rahul. Kõik, mis tollel hetkel tundus raske ja keeruline, oli tegelikult elukooli testiks meile ette heidetud. Oma seikluste radadel kohtasime palju huvitavaid inimesi, kellele soovin ka edastada tänusõnad:

We would like to thank you all from the bottom of our heart:

Ray Bacon

Eike Vatsar

Elis Nikolai

Sue Hancock

Frank Kruta

Anthony Cross

Tanya Cross

Paul Stoner

James

Kathrin We

Nick

Diana

Tiina Tänav

Kati Kadakas

Tanyia Walker

Nippise mutt

James Tydd

Natalie Tydd

Rhonda

Maria

Sakorn

Bevon

Marty

I hope i didn’t forget someone. Thank you all who have maid our Australia trip so wonderfully exciting and pleasurable. Hope to meet you all again …. in some day…. ;)

Ja kõik eesti sõbrad!!!! Oleme tagasi kodumaal ja loodame jätkata elu samal rajal, loodame, et olete endiselt meie jaoks olemas, kui teid vajame!!!

Raiki ja Alari

Tulid kord kaks meest ...shoppamast :D

Venitasime mis me venitasime seda und hommikul .Aga pärast 12 h magamist lihtsalt ei tule enam. Panime tulekese oma akendetta toas põlema ja sättisime linna poodi. Ei mingit turgu. Seatsime sammud suurde kaubanduskeskusesse. Ikka sinna, millest varem juttu oli, aga see lihtsalt nii suur, et kõike ei jõua läbi vaadata. Täna sai peaaegu kõik. 7-9 korrus veel tegemata. Ja loomulikult 10 kuni ma ei tea... 100, on veel byroopind. Sõime vahepeal ja siis jätkasime... Kõndisime, kahes käes läikivad neljakandilised kotikesed ja kilekotid. Lõpuks sai juba päris rahule jäädud oma valikuga. Lõpetasime siis kergelt ära ka, sest ega palju raha ka enam jätkunud.

Kinos käisime ka. Vaatasime "Green Lantern" filmi. Päris naljakas superkangelase film oli.

Kämpasime hotelli tagasi ja minu arust oli siin täna rekordkuumus. Ilmajaam näitas 35 aga väljas oli koos õhuniiskusega kõvasti rohkem. Hingata ei ole midagi. See vähenegi on vingugaasi ja prygi haisu täis. Homme võtame sammud ette tagasi samma kaupsi, sest meile hakkas seal yks restoran väga meeldima. Nasi Lemak on lemmiktoit. :D Hea ja vyrtsikas. Aga nett meil jamab. Põhimõtteliselt peab imevigureid tegema, et blogi yles saada.

Alari

Kolmas kord juba siin...Malaisias

Jees, tulime tagasi jälle. Sest meie väike kerge põige Taimaale oli läbi saanud ja öösel kell 4 oli äratus. Saime hotelli poolt hommikusöögikarbikese ja takso viis meid lennujaama. Ka seal läks kiirelt . Täna nagu sujus kõik tollidest läbi minekud ja lendamised ning uuesti tollid. Ei mingeid järjekordi või olime lihtsalt esimesed igal pool. Buss tuli täpselt ja kõik sujus. Ka lend oli nii, et peale ja tuttu. Ärkasin siis kui piloot ytles kohalikku temperatuuri ja palus olla valmis maandumiseks. Hea ja kiire. See lend KL'ist Londonisse võiks sama kiire olla . Aga ilmselt ei .Kõba 11 h on ikka. Aga praegu oleme uuesti KL sydalinnas kus nyyd kobisime kyll natuke paremasse rajooni. kus nii palju ei haise aga vähe ka mitte :D Tuba on räga. Kyll aga sama raha eest mis Tais villa koos kummardava teenriga. Täna käisime siis igasugu asju ostmas. Nii raske on otsustada mida kaasa osta. Kõige lihtsam plaan on see, et ei ostagi midagi . :D Käisime ka jälle vyrtsiseid toite mugimas. Sellest hakkab kyll puudust tundma. Kinno saime ka jälle. Tänane film oli Super 8. Ylepingutatult laheda lõpuga :D

Homme jätkame shopinguid või vähemalt proovimist suures kaubanduskeskuses. Turg oli mõtetu ja rämpsu täis. Kaubanduskeskus siis jälle see, kus on täissuuruses lõbustuspark sees koos ameerika raudtee ja muu värgiga. Kokku sama suur kui Tasku, Lõunakas ja Kaubamaja kokku. Pluss tivoli :D Ja kinosaal oli ka meeletu. Nagu oleks >Vanemuise suures majas etendusel. Muidu vinks vonks. Nahk ikka õhetab veel tai päiksest ...

Alari

Tsunaami?

Nonii, tagasi klikiajas, ehk siis kirjutame blogi. Aga pikka pidu polegi. Hommik oli enamvähem, sõime hommiku ära ja keerasime magama tagasi ning siis läksime peagi linna shoppama jälle. Turu peal on iga teine tyyp meie "vend", nagu : Hey brother! hey friend! cheap cheap! come have a look! special price for you! Jätsime ka meie sõbra Sakorniga hyvasti, aga selgus, et ta oli meie seiklustest ka juba kuulnud. Hotelliretseptsiooni tydruk oli talle maininud, et yleeile jõudsime kell 6 hommiku koju ja ainult 1 meist jõudis hommikusöögile :D kll 9 :D see olin sis mina. Hommikul kella 5ks takso tellitud, et 6ks lennujaama saada. Elu Phuketil on ulmeline, kusjuures hetkel on nii offseason kui veel olla saab, aga ikkagi oli meil siin väga tore :D

A ja kui õhtusöögile välja läksime, siis hakkas tuul keerutama ja minutitega oli liivatorm väljas nii et rollerid peatusid kuna ei näinud sõita ja liiv pritsis igast august sisse. Tänaval tuli mingi turist vastu kiirel sammul ja küsis, et ega see jummala eest tsunaami pole, mis siin hetkel toimub :D Me vastasime, et ei tia, ei usu :D Natuke sadas padukat ka ja oligi jälle ok. Homme siis Kuala Lumpurisse tagasi ;)

Olge tulbid ja peagi kohtumeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee..

Raiki.