Ilmad kipuvad järjest soojemaks minema ... :D

Hellöu. Täna äratus korrektselt kell 5 jälle, hambad pessu ja sööma. TÄna olime juba sutsu targemad, meile anti mingi pulber, mida joogi sisse panna, et seal väheke rohkem ained oleks, andis hea meki ka. Korjasime siis jälle keppe :D. Ja jõime :D Ja tegime söögipausi. Kõik oleks olnud parem kui eile, aga temp oli sutsu kõrgem kui eile. Passisime kella 14.30ni 43 kraadises kuumuses... justnimelt 43 kraadi näitab termomeeter, ja mitte päikese käes, vilus, ehk me töötasime veel kuumema käes :D. Kodus tegime viimased kaasaostetud õlled ja läksime lähimasse linna uusi otsima. Seal tuli aga välja, et kogu linnas kehtib kuiv seadus kogu aeg :D. Kuna seal on abosid 80% sis ei tohi seal alkot myya, kuna vastasel juhul joovad need ennast surnuks. Ainuke koht, kus saaks õlut, on baar, aga seal loomulikult kallid hinnad. Peame siis leppima enda farmi hindadega, kus on 2,5 doltsi õlle :D Ei tapa ka ära. Nyyd lebotame niisama, tydodel sai ka tööpäev läbi, natuke hiljem kui meil, sest neil on lõuna paiku 1,5 tunnine paus. Nad nägid välja täpselt nagu farmeri naised :D kaabud peas, higised, liivased, sellised rägad :D. Pärast õhtusööki tuleb jälle super uni. Minu toa konditsioneer ei ole just kõige uuem, see peab maksimum võimsusega terve öö uhama, et oleks võimalik normaalselt magada. Õnneks olen sellega harjunud ja pole probleemi. Täna tuleb ka paar pilti meie tööpäevast. Ühel pildil on näha vaatepilt, mis avaneb meie traktori esiaknast :D vaade põllule... ehk silmapiir on väga kaugel.

Experienced stickpicker,

Raiki.

Kepikorjaja!

Keegi lödistab naabertoa kemmergus. Selge. Inimesed hakkavad ärkama. Huvitab palju see kell on kah? Kell oli 4.45. Ajasin siis ka karku pysit. Riided olid kõik valmis pakitud ja igaks juhuks varugi kaasa võetud, sest mine tea, mis saama hakkab. Aga hommik ei olnud yldse just parimate killast. Esimese tööpäeva asju viskas ikka sisse. Särki selga pannes sirutasin käe liiga lakke ja sain litaka metallist ventikalt, mis laes suure kiirusega pöörles. Koheseslt puhastasin ära oma verenire ja panin miki-hiire plaastri peale. Siis hakkasin välja minema. Olin eile õhtul ukse lukku keeranud ja polnud aimugi, et mu toa lukk ei tööta. Hommiku väänasin seda seal kuni peaaegu murra või ära. Yritasin ka selle tyybiga kontakti saada, kellega pesuruume jagame, aga ta juba lännu. Mis siis ikka. Keeran sutsu kõvemini seda uksenuppu. Lõpuks juba lubas ja isegi nupp jäi kylge. Raiki oli ka ärganud ja läksime sööma. Kogu töötajaskond oli peagi laua taga ja lyrpis helbikuid. Omanikuproua tegi kõigile meestel lõunaid kaasa ja pakkis ilusti ära. Minu ja raiki toidukotis oli 2 pitsat, 2 suurt võikut. Umbes sellised nagu metros. Siis 2 apelsini ja mingi roheline siirupijook. Ja neli koogikest. Me olime viimased kes köögist minema said, sest me ei tea isegi kuhu minna. Kui tuli yks noor kutt ja ytles, et te tulete minuga. Pakkisime vett ka kaasa. Võtsime raikiga kahe peale 10 liitrit vett. Hommikul oli see hea kylm. Teistel muidugi olid juba proffiasjad. Mingid veekankud, kus vesi soojaks ei lähegi. Mõtlesime, et peaks endale ka soetama selle! Siis jalutasime taha töökoja juurde. Seal oli kõike. Täiuslikult varustatud garaazidest ekskavaatoriteni välja. Oma diiselkytte tankla ka. Raiki kysis, et kui palju selle kompleksi ylalpidamine huvitav maksta võib? See noor kutt võtis parklast yhe hiluxi ja mingi hambutu kutt tuli ka peale, kelle inglise keelest me ei saa miiiiite midagi aru. Sõitsime hea pika maa maha ikka. Ytleks et 30 km kindlasti. Pöörasime peateelt maha ja jätkasime mööda mullateid kuskile võssi. Seal ehitati suurelt midagi .Tehnika seisis, ootas töölisi. Me sõitsime edasi. Siis olid tee ääres võimsad diiselmootoritega pumbajaamad. Me sõitsime edasi. Kuniks läbi väravate ja pikk noor kutt näitas, et nyyd kohtute BOSSiga. Selge. Tema pidi näitama, mis siis meie tööks saab, sest me ei olnud seda veel siiamaani välja mõelnud. See hambutu pohv muudkui rääkis sellest, aga nu mida ei saa aru, seda ei saa! :D Boss tuli suurest buldoozrist välja ja naeratas. Vanahärra läikiva pealaega ja väga vaimukas:D Isegi siis kui hakkas seletama meile meie tööd, siis turtsatas naerma. Sõidutas meid pisut edasi ja seal oli jälle mingi tehnikaparkla keset eimidagi. Boss juhatas meid vana sinise Ford traktori poole. Selline hästi vana ja päevi näinud armas traktor. Sellel oli käru taga ja käru peal olid kivid ja juurikad ja oksad. Siis jagasin matsu ära. Me hakkame siin võssis rämpsu korjama. Raiki võeti auto peale ja sõidutati veits edasi. Mul paluti vana trakatsiga järele sõita. No väike väle põt-põt jõudis ka siis kohale ´, kui raikile oli töö ära seletatud. Yhesõnaga hakkame kive, oksi ja juurikaid korjama põllu pealt. Farmer oli ostnud endale tyki maad ja likvideerinud sealt kõik põõsakesed, natukene juurinud ja põletanud. Kaks suurt 190 hj traktorit muutku harisid järjest söötis maad muudkui laiemaks ja laiemaks. Meie pidime võtma pika sirge ette, mis oli 1,5 km ja siis sõitma vaikselt sinna. Samal ajale oksi koristades, mis veel liiga suured olid, et sinna saaks kylvikuga peale minna. Esimene riba, mis oli u 10 m lai, läks nii , et mina sõitsin, siis kui nägin oma poolel midagi siis peatusin ja loopisin manti kärru. Raiki lonkis teises ääres määda pehmet pinnast ja loopis ka oksapuru kasti. Poole peal juba oli vesi eriti magus minema. Lõpus tyhjendasime käru. Ei teadnud täpselt kuhu. Siis kysisin hambutu kuti käest, aga vastusega polnud mul jällegi midagi teha. Siis loopisime oksad sinna kus enam vähem oli loogiline ja sai õigesti ka. Veel paar riba. Boss tõi meile raadiosaatjad. Siis neljandat riba ette võttes oli juba kurnatus. Jalad ei liikunud enam nii kiirelt ja päike oli ka lagipähe. Neljanda rea lõpus oli mõlemal kett nii maas. Sõitsime auto juurde ja sõime lõunat. Mul ei mahtunud yldse palju, sest kõht oli vett täis. Siis kaasa oli pandud mingi siirup ka. See maitses isegi lahjendatult nagu nõudepesuvedelik. Muu oli imehea... Raiki mugis yle tyki aja rohkem kui mina. Mul oli autos nii kuum, et võtsin toidukotist selle sinise kylmaelemendi ja pistsin särgi alla seniks kuni söön. Siis jätkasime. Õnneks oli mine kord sõita ja raiki sai tatsata. Raiki oli vahepeal kyll sellist nägu, et kohe ei jõua. Ja kõht oli mõlemal nii täis. Tahaks juua, aga vesi oli parajalt soe ka juba. Siis boss tõi meile vahepeal kylma vett 2 liitrit lisaks. Sest ta ytles et sellise töö peal 1h ja 1 liiter vett. Isegi pissil ei pea käima päeva jooksul . Sest kõik higistad nii välja. Rääkis siis boss seda ka, et pmst meil tööpäev peaaegu läbi, aga ytles et me teeme kõva 4 h veel ,sest siis lähevad traktoristid ka koju ja auto oli meil yks. No jah. Nõustusime. Lasime oma 6 liitri vett kumbki sisse ja tegime edasi. Kasti tyhjaksloopimine oli juba mõtetu tegevus. Kui mu isa näeks, kuidas töölised niimoodi tööd teevad, kui meie raikiga seda kasti tyhjendaks, siis me oleks päeva pealt läinud. Lihtsalt vaatad kaigast ja siis vb viskad ...vb ei viska ka...

Aga mul pea valutas meeletult. Vahepael oli selline hoog korraks, et karju või appi. Aga keegi ei kuule ka ju. Ymber meie oli tyhi mullaväli. Tuult ka eriti ei olnud. Kui tuul tuli, siis see oli nagu saunakeriselt oleks sooja õhku visanud. Ma ei kujuta ette ka kui palju seda kuumust seal tumeda mulla peal oli..? ? ? Pidime tegema veel yhe otsa ja siis minema uue nurga alt alustama. Raiki sõitis, noppis, sõitis. Ma töllerdasin valust, noppisin, tuikusin ja sõitsin käruäärepeal järgmise kaikani. Lõppu jõudes sõitsime autost mööda ja palusin raikil peatus teha. Tööpäev oli tglikult läbi, aga lisatunde pidi tegema viieni. Arusaadav, kui sa pead tyhjalt pikka maad sõitma ja kytus kulub. Aga ma istusin maha. Õhku ei olnud. Võtsin veel sõõmu vett ja hoidsin peast. Seejärel ytlesin raikile, et davai, ma lähen oksendama. Ja oligi. Ise olin maas jumala krampides. Ma pole kunagi nii rasket kuumarabandust saanud kui seal. Isegi siis kui pea oli laia mytsiga kaetud, õhukeselt, kuid pikavarukaga valge triiksärk seljas. Ja jõin vett nii palju kui mahtus. Kokku sai vist selle aja jooksul 6 liitrit. Siis kui ma lõpuks pysit olin saanud, siis avastasin, et yks kõrv oli jumala lukus. Võtsime sealt seisva toyota ja sõitsime bossi juurde. Ytlesin, et täna ikka ei jätka ja kuumast on ikka väga halb olla. Siis ta korrigeeris ikka ringi, et saadab mind ja raikit koju, aga teejuhiks andis selle hambutu poisi ka. Ja raiki peab ta lihtsalt pärast tagasi viima tööle. Kojuteel magasin. Jõudin maja juurde jaleidsin kylma vett. Rääkisin tydodele mis juhtus ja kui ränk see töö oli. Nad on vahepeal ikka nii armsadJ Ja siis nad rääkisid, et neil täna oli lihtne elu. Natuke siit ja natuke sealt. 2 h kuuma tipphetkel puhkus ja siis õpetati neile kuidas ATVga sõita ja seoti neile lehm nööriga ATV kylge ja nad pidid vissikese karjamaale sikutama:D Homme teevad nad rohkem aias tööd vist. Käisin pesemas, sest olin yleni mullaga koos ja viskasin pikali, kui keegi koputas. Need olin kaks tyypi basseini äärest. Tulid uurima kuidas on ja rääkisid, et meil on kõige jubedam töö siin farmis . Keegi ei taha seda teha ja siis otsitaksegi alati uusi töölisi, kes suure õhinaga tegema tulevad. Hästi heatahtlikud ja andsid mulle kotitäie mingit manti. Sellised mineraalaine pulbrid, mis lahustad vees ära ja siis on soolade ja energia sisaldus vees suure. Rääkisid, et ilma selleta on pilt siin suht kiirelt taskus. Ja siis ytlesin, et täna on liiga kuum päev ka. Nad pole näinudki ammu nii kuuma ja tuulevaikset päeva siin. Et siis oli meeldiv alustada oma seiklusi siin sellise kuuma päevaga. Nyyd on õhtu ja saime väga rikkaliku õhtusöögi ja maitsev oli. Tydrukud vedasid veel atv ja käruga prygikaste. Kaks korda ajasid ymber ja korjasid uuesti kokku. J Raiki jõudis ka vahetult enne õhtusööki koju. Viis tyybi ära ja muud valikut polnu, kui veel kaikaid korjata. Aga seekord tegi mingi koha pealt, kus doožer oli tõuganud. Et palju vantsimist ei olnud. Ja õhtu pidavat ikka jahedaga väga hea töötada olema. Eks homme jätkame sealt, kus pooleli jäime.

Internetiga on siin sellised lood, et seda pole. On yksikud kohad, kus saab yhe pulga kätte. Või siis on siin kaabliga nett yhes majas, kuhu me vist varsti vahelduseks läpaka taha pistame.

Muidu on inimesed väga toredad ja kõik on väga ponks.

Alari

Kogu see kompleks elatub lehmadest ja maad on neil kokku 2 000 000 aakrit :S

Raiki

Pilte ei saa hetkel, kuna olime pmst 12h jutti tööl ja ei ole selleks aega, tuleb siis kui aega leiame.

Selle Cattle Stationi aadress on Latitude: 18°17'25.96"S Longitude: 125°35'19.65"E

Cattle station

Nii me siis alustasime oma rännakut teadmatusse. Pakkisime asjad ja suundusime Broome väikelinnast veel ma ei tea kui väiksemasse linna. Tankisime hommikul veel Jenna. Tydrukud käisid kähku vett ostmas tee peale ja tulid tagasi 20 minutit hiljem koos kotitäie kraamiga. Tavaline hommik. Ainult, et me liikusime kaugele itta...ja tööle. Ma terve tee kirjutasin kodustele kirja, et kuidas läheb ja mis ei lähe. Raiki sõitis rahulikult mööda yksikut sirget teed ja tydod nägid unes roosasid õhupalle. 60 km enne kohalejõudmist ajasime kõik ärkvele ja tegime nalja, et mis meid seal ees siis ootab. Nooo jah. Jõudsime linna sisse ja ainuke nahavärv mis me nägime oli must. See oli reaalne abolinn. Raiki käis tanklast teed kysimas ja mina samal ajal näitasin kuidas Jennat kiirelt välja suretada. Keerasin rooli koha peal järsult paremale ja siis vasakule ja oligi kutu. Vabakäigu pöörded on nii maas, et kui väiksemgi koormus tuleb, siis on kutu.! Sõitsime edasi 10 km. Tee lookles ja olimegi kohal. Algul sõitsime yhte asutusse sisse, mis osutus kooliks, kus 120 õpilast ja 7 õpetajat. Hommukusöök on lastel koolis ja lõuna vist oli ka. Aga see tasuline. Ja enamasti abokool. Saime siis õige naisterahvaga jutule, kes meie ylemuseks osutus. Kiirelt, ilma vähemagi jututa asus ta asja kallale ja rääkis ohutusnõudeid. Esimene asi mis mul kõrvu jäi, et madusid on dajooba. Ja siis veel see, et helikopteriga yksi sõitma ei lähe. Kui just väga vaja ei ole :D

Olime saabunud suurde karjafarmi, kus piir ulatus sadasid ja sadasid kilomeetreid igasse suunda. Saime ohutusnõuete lepinguga läbi ja pidime täitma muud vajalikud paberid. Tydrukute käest kysiti ,et kas load on ? Ei ole. Aga sõita ikka oskate? Loomuliklt! :D Siin tundub selline koht olema, kus kõik nii võrdsed ja kõik rygavad yhise eesmärgi nimel. Farm hästi hästi suur ja juba elamisala on ära jaotatud erinevate hoonetega nagu köögid ja elamud ja kuurid ja asjad. Suur suur pindala. Paljajalu käia ei saa, sest maas on mingid haiged taimed, mis torgivad. Olime siis 2 h oma paberimajandust teinud ja mis meil yle jäi. Jätkasime sealt, kus Broome’is pooleli jäime. Basseini :D:D Siin on oma kohalik bassein koos lendlevate neoonvärvides papagoidega ja seal oli veel 4 tyypi kes siin töötab. Tegime tutvust ja uurisime, et mis meid, poisse, yldse ees ootab. Mehed turtsatasid naerma ja midagi lausuti aiapanekust. Aga need aiad siin mis pannakse on 400 km pikad. Ja siis kuskil pööravad. Ja siis jälle yhtejutti 400 km otse sööstavad. No ma ei tea... Eks homme näeb. Ja vett pidi kaasa võtma 5 liitrit näkku!!!!! Tydod said siis koristaja ja aedniku osa. Pidid koos tegema ja mõlemat korraga. Ma juba nägin seda murutraktorit, millega Eiksuke sõitma hakkab :D:D . Reaalne maakoht keset eimidagi. Kysisime nv õhtusöögi kohta. Nädalavahetusel kokk ei tööta ja sisi võid pmst kõike võtta mida tahad. Me siis tegime megaroa õhtuks. Nälga me siin ei näe . Mitte mingil juhul .Juba jahuti on apelsine täis kus võib järjest võtta, siis pole probleemi. Tegime syya, sõime, ja lehm tegi akna taga muuuu. Nii idyll. Hästi palju jäi veel kirjeldamata, aga nyyd kukume magama. Sest äratus on 5 am(aga teil on siis 11 õhtul) ja vaatame siis kus mis meist saab. Mulle nii meeldib juba. Olen jumala kindel et nädala pärast lendan helikopteriga, sest juba täna õhtul tuli juhatajaga autojuhilubadega seoses jutuks, et oskan traktoriga ka sõita ja suur CASE ootab mind :D Oleneb... Aga head ööd ja me nyyd läheme raiki ja tydodega piima tootma!:D

Alari

Kaamlid ja krokodillid.

Hei. Tna mõtlesime et magame kauem. Kuid ei tulnud sellest midagi välja, sest tasuta hommikusööki ei tahtnud käest lasta. Pärast seda käisime linnapeal asju ajamas, poisid shoppasid, lyh pyksid 7 doltsi nägu, kämpingu tool 5 doltsi, päikseprillid 10dollarit. Kella poole kolmeks läksime krokodilliparki, vot see oli kogemus. Saime palju infot krokodillide kohta ja nägime 5 meetri pikkusid koletisi, mis muutis selle palju reaalsemaks, et neid võib pmst igal pool siin põhjas kohata. Nägime nende söötmist suurte lihakänakatega ja kaladega. Nad suudavad hypata mingi 1,5 meetri kõrgusele ning nad on kõige lähedasemad dinosaurustele praegu elavatest elusolenditest. Nende evolutsioonilise arengu käigus nende ehitus palju muutunud pole. Paar pilti ka, kus saime katsuda pisikest krokodilli. Kui krokodillil on kohe pärast silmi selja peal 6 sarvekest, siis on ta soolase vee korodill, kui aga neli, siis mageda veel krokodill. Kui ekskurssioon läbi, sõitsime kiirelt linnakese lõunatippu kus tänase mõõnaga on võimalik näha kivisse astutud dinosauruse jalajälg. Ning pärast seda kappasime kiirelt Cable beachi, lootes, et kaamlisõidul on veel vabu kohti. Meil vedas, oli täpselt neli kohta, mina ja eike saime kõige esimese kaamli :D ja altsik ja elber teise. See oli ilus. Sõiduke kestis tund aega, meie kaamel oli hammustaja, sest kui talle näpp ette panna, sisi hammustab. Altsiku suksu oli palju taltsam, tahtis kogu aeg minu ja eike käest pai saada. Meie oma oli 22 aastat vana. Päike loojunud läksime koju ja sõime õhtust. Kuigi meil on siin viimane õhtu, ei ole suuramaid plaane. Ajame niisama juttu ja otsime tegevust. Homme kell 9 ärasõit Fitzroy Crossingusse, mis on 2000 elanikuga väikelinn. Eks näis, mis sealt tuleb, sest aboprotsent pidi päris suur olema :D.

Krokodilli Raiki.

Mida teha?

Hommik jälle ja pool tundi sai väherdud lisaks. Palju plaane oli täna. Palju oli teha. Aga kuidagi oli selline viperuste päev. Kohe hommikul , kui tahtsime uut ööd maksama minna, siis öeldi, et peame yldse tuba vahetama . Sest me ei maksnud pikalt ette ja keegi bronnis meie toa yle. Mis seal ikka. Poisid tõstid kotid yhest toast teise ja tydrukud hakkasid pakkima ja lahti pakkima. Tavaline protseduur, mida me juba 2 kuu jooksul korduvalt näinud oleme.

Linna peal kõigepealt tööbyroose nimi kirja, siis tydrukute töö juurde, siis panka, siis kohvikuid puistama. Ikka mitte midagi. Mina ja raiki tegime siis ikkagi otsuse. Tegelikukt otsuse muutuse otsuse, sest olime jumala kindlad, et võtame selle tankla töö kusiganes, aga samas välistasime kohe samal päeval ja siis otsustasime jälle uuesti sinna ikka helistada ja siis jälle loobusime ja mõtlesime et sinnna ikka ei lähe. Hommikul suutsime ennast ikka uuesti ymber veenda, sest vb suht saame sealt endale 2 aasta viisa askad tehtud ja me ei kulutaks raha yldse ja saaks natuke koguda ja raskemaid hetki ei tohiks enam tulla. Aga kõike muutis see, et pärastlõunal tuli kuulutusteseinale kuulutus, et keegi otsib kuskile 4-6 inimest. Aednikku, kokka, lihttöölist ja koristajat. Nii me uurisime ja mõtlesime, et see ei ole yldse halb pakkumine. Ei saa nii palju raha kui kolkalinnas, aga praegu tööd kuuks ja siis edasi jõuab kuskile aastavahetuseks ja jõuludeks ka... Oligi siis selge. Pyhapäeval läheme sõidame 400 km ja olemegi kohal. Sellega tuligi meelde, et Jennal sai 4000 eile. Pärastlõunalt myttasime basseinis loomulikult ja suhtlesime kohalikega. Midagi erilist ei olegi. Selline tavaline päev, kus ainult oli palju valikuid. Tegelikult me mõtleme ja kaalume alati kõiki valikuid ja otsuseid. Ei torma niisama ja ei otsusta lihtsalt, mida teeme. Tegelikult ikka võtab kõik see ikka oma aja. Nii me seikleme, nii me rändame. Arukalt, aga natuke omamoodi! Tydod läksid praegu kluppi ja me raikiga magama. Homme läheme teeme siis tiiru krokodillikasvatuses ja pakime asju.

Ciao

Alari

Raamatupidamiskursus.

Hei. Hommikul viisime tydod oma esimesele tööpäevale, mis kestis täpselt 1 minut, sest selgus, et korraldatakse mingi koosolek ja seal uuritakse, kas on vaja uusi töötajaid või mitte. Pidid kell kaks teada saama, kas saavad sinna või mitte. Siiski saime juba kell 10 teada, et neil töö olemas. Kuid alles esmaspäeval lähevad nad paberimajandust tegema ja kolmapäevast tööle. Ehk siis järgmine palgapäev on rohkem kui 10 päeva pärast. Kella 11 ajal leidsime stendilt pakkumise kahele pmst töökohad fuel stationisse. See aga asub Derbys ehk 220 km kirde suunas. Jennale hääled sisse ja minek. 2,5 h ja kohal. Koht oli hullem kui Eesti pisilinna kolkatankla. Kus keskmine inimene oli 40 aastane sysimust aborigeen. Töö ei tundunud raske, kuid jama selles, et nad tahavad kindlasti vähemalt kolmeks kuuks töölepingut. Siiski aga pole meie masterplan passida kylakolkas aastavahetusel ja jõulude ajal. Samas linnas aga saaks ka tydod tööd, aga hoopis baaris, kus on 9 inimest kymnest alkoholikust abod :D. Ehk pole just väga meeldib kogemus - väikelinn ja väikelinna bummelung. Sõitsime koju tagasi ja mõtlesime, et mis edasi. Õhtusöök söödud, pidasime plaani. Kalkuleerisime oma tulusid-kulusid ning reaalsus tuli lähemale :D finantsolukord pole just kõige paremini kiita :D. Homme aga vaatame, mis saab, kas läheme altsikuga ikka sinna tanklasse tööle või leiame siin ikka töö. Kõik on võimalik, nagu meie korral ikka. Käed otsas, jalad all, egas me nälga jää ;). Eile kohtusime siin hostelis yhe eestlasega -Artjom. Tal kyll eesti keel 5+ pole, aga sellegipoolest hästi asjalik tyyp. Ylikoolis riigiteadused lõpetanud ning jõhvist pärit. Tema kindel plaan on eestisse mitte tagasi minna, ta tahaks siin teiseks aastaks jääda ja pärast seda ka kodakondsust taotleda ning siis hoopis hiinasse või venemaale tööle minna. Et siis hiljem ikka austraaliasse tagasi minna.

"Hommik on õhtust targem", olevat öelnud ka vanad eestlased. Teisisõnu, ei maksa järelduste ja otsustega kiirustada, tuleb võtta aega ja mõnes teises meeleolus võibki mõni asi täitsa uuel moel kõnelda. Nii ka toimetame, väärtustades oluliste otsuste asjaolude hoolikat ja ratsionaalset kaalumist. (Aavo Kokk)

Raiki.

1/2 töötajatest said töö ;)

Hei. hommikul kark alla, kes vähem maganud, kes rohkem. Pakkisime asjad ja toppisime asjad autosse. Leitud jalgratast me siiski kaasa vedama ei hakanud. Sõitsime teise hostelisse, aga selgus, et alles kell 11 saab check in teha. Panime siis tööbyroos enda nimed uuesti kirja, sest siin selline systeem, et kui tuleb mõni tööpakkumine, siis võetakse esimesena liisule need, kes on ennast sellel päeval ilmutamas käinud. Pärast seda käisime veel suuremad töökuulutuste kohad läbi ja viimaks tegime siis ikkagi check in ära. Tuba on paju hubasem, siin ka kylmik ja peegel ja laud ja kaks tooli. Tydod panid oma käekotid valmis ja läksid linna peale kohvikust kohvikusse ja hostelist hostelisse, et tööd leida. Mina ja altsik saime tööpakkumise, kuid olime kahjuks samal ajal basseinis ega kuulnud telefoni helisemist :D:D. Kyll tuleb veel. Poole nelja ajal läksime tydodele järele ja käisime veel kaamlijooksutajate juures tööd kysimas, aga ei midagi. Viimane koht, kus tydodel läbi käia oli vaja, oli nelja tärni hotell. Ja nagu ikka viimasega joppab, ehk tydod lähevad juba homme tööle :D. See on see meie moodi töö otsimine, basseinis läheb see paremini. Meil veel aega on, et tööd leida, nii et muret pole. Täna sai meil 2 kuud eestist eemal olles. Kuna aga päris rikkad enam pole, siis suure õhtusööma asemel lubasime endale yhe šhokolaadikoogi. Noo see oli tõesti hea. Nyyd juba puhkame, eiksu ja elber pakkisid enda asjad ka lahti ära, see tähendab teate kyll mida :D. Basseinis lebotatud, õhtusöök ja magussöök söödud, tasuta esimese päeva tervitusjook maja poolt tarbitud - ma arvan, et nyyd on õige aeg tuttu minna ja unenägusid vaatama.

Järgmiste seiklusteni, mis tulevad suure statistilise tõenäosusega juba homme :D

Raiki.