Sõidupäev vol „Kes neid enam lugeda jõuab“

Eilse blogi kohta nii palju, et meie ei saanud trahvi, millest Raiki kirjutas. See teema on natuke ärevust tekitanud, nii et tahtsin kindel olla, et kõik saavad õigesti aru. Nägime teiste autode kojameeste vahel lipakaid ning huvi pärast piilusime, mis summa seal peal ilutseb.

Nüüd tänasesse. Ilmselgelt on juba pealkirjast meie entusiasm legendaarsete „sõidupäevade“ kohta välja lugeda :D.Sõitsime 470 km Brisbane poole. Meil on veel 230 km enda järgmisesse sihtkohta sõita (Nimbin). Homme jõuame sinna ja siis Byron Bay jne. Täna ei olnudki midagi huvitavat, kui siis meie kella viiene shopingutuur, mis kujunes väga produktiivseks. Nimelt hõikas üks mees keset supermarketit, et võtke kilekott ning siinolevatest kastidest toppige sinna kilekotti nii palju, kui mahub. Parim osa- kogu kupatus maksab 3$:). Saime oma 5 hiiglasavokaadot, tomateid, õunu, mandariine, apelsine- ehks siis väga palju toitu :D

Päikest!

Helina

Sydney

Leidsime ilusa privaatparkla kuskil Rose Bay lähedal, mis paarikilomeetrise jalutuskäigu kaugusel ooperimajast. Ärkasime hommikul varakult 7 ajal ja jalutasime linna. Sai pilk peale visatud ning kohustuslikud turistifotod tehtud nii ooperimaja kui ka Harbor silla juures. Sõime lõunat ning sõitsime mööda vett tagasi Rose Bay juurde. Meid need suurlinnad ikka üldse ei eruta. See siginsagin ajab lausa hulluks :D Seega otsustasime, et pikemalt siia peatuma ei jäägi, vaid täna õhtul sõidame linnapiirist välja ära ning homme juba edasi põhja poole. Tagasi Scooby juurde jalutades nägime sedeleid autodel kojameeste vahel, piilusin, et mis seal peal leidub. Parkimistrahv... ja kohe mõnus 104$ teine. Paljudes kohtades on lubatud parkida 4h ja 2 h ja 6h jne. Kuid seda peab linnades kindasti järgima. Kui Darwinins nägime, et autole tehakse rehvi peale kriidiga jutt, et siis 2h hiljem kontrollida, kas jutt on sama koha peal, siis arenenumates linnades käib onu/tädi ringi ja teeb pildi seisvast masinast ning sisestab andmed enda süsteemi. Ning kui teatud aja möödudes ta sama asja kontrollib ning selgub, et auto on olnud lubatust kauem, siis väänataksegi trahv ära... Meil Eestis tundub see sellessuhtes kontrolöride suhtes lihtsam, et inimene ise on kohustatud märkima algusaja. Aga njam, ju siis neil meeldib kontolöride elu põrguks teha. Hetkel oleme raamatukogus ning ajame oma tasuta netimajandused siin ära ning siis vaatame Bondi ranna üle ja siis juba väljasõit.

Harbori Raiki.

 Fury 2

 Tibu võitis ära!

 Jõusaal AISis

 Hiiglane treeneriks.

 Tibu korrastas kivikesi.

 Sinimägedes "Kolm õde".

 Ooperituristikas.

 Sillaturistikas.

Tibule uus auto.

Sinised mäed

Hommikul sõitsime veel oma ligi 100 km, et jõuda Sydney lähedal asuvate Sinimägedeni (ehk, kes tahavad googeldada- Blue Mountains near Sydney). Vaade oli imeilus. Käisime päev otsa erinevate jalutusradade ning vaateplatvormide vahet. Sinised on need mäed tõesti- valgus, udu ning mets teevad kogu vaate ilusasti meresiniseks, nii et nimega nad mööda ei pannud. Ega midagi pikemat olegi. Sõitsime õhtuks Sydneysse ära, kus leidsime parkimiskoha ning homme hakkame seda linna läbi kõndima.

Ilusat pulma-aastapäeva, Kadi ja Eero!

Helina 

Canberra vol 3 ja ühtlasi ka viimane.

Ärkasime ilusas pargikeses selle peale, et kuulsime, kuidas järjest autosid sinna parki sisse vuras. Arvasime, et see on suht vähe läbikäidav park ning parkisime suht risti mitme koha peale, kuid hommikukohvi juues tuli üks tädike ja palus meil autot liigutada, et ta parkima mahuks. Nimelt tuli sinna kari inimesi, kes kookisid jalgratta kuskilt välja ning sõitsid minema.. Meile jäigi müstikaks see, et kas see toimub seal igapäevaselt? Et inimesed sõidavad rattaga tööle? Või oli siiski tegemist miskisuguse üritusega. Ühesõnaga ajasime Scoobyle hääled sisse ning sõitsime botaanikaaeda. Selle sissepääs oli ka tasuta, kuid maksma pidi ainult parkimise eest. Kuna me suuremad taimeteadlased pole, siis sai paraja tunni ajaga ring peale tehtud. Mõnus jalutuskäik oli. Järmisena läksime AISi ehk siis Australian Institute of Sports. Sellest jäi meile kõige sügavam mälestus. Nimelt ehitati see pärast 1976 aasta olümpiamänge, kui Austraalial väga vähe medaleid tuli. Alates selles ajast tegeletakse täiskohaga sportlaste treenimisega. Kompleks ise oli väga võimas. Nägime ka ühte naiskujundujumis võistkonda, kes parasjagu oma kava läbi tegi. Pärast pooleteisetunnist tuuri laadisime enda rekvisiidid jälle täis ning sõitsime veel viimast atraktsiooni vaatama, milleks oli Cockington Green Creek Gardens, kus olid miniatuursed ehitiste ja tavaliste elumajade kujutised erinevate riikide esindajate kohta. Ning sellega meie Canberra tuur lõppes ning seadsime ennast teele Blue Mountainsi poole. Sõitsime poole maast ära ning ööseks jääme Pheasants Nesti nimelisse piirkonda Seveneleven parklasse, kus saame hommikul ka kuuma dušši võtta J

Helina vanematele kõige ilusamat pulma-aastapäeva! (järgmisel aastal juba hõbepulm!!!)

Homme mägedesse!

R.

Canberra vol 2 (vaatamisväärsused :D)

Täna oli tegelik esimene päev meil Canberrat näha ja sellesse armuda. Ausalt ka. Enne, kui jõuan detailidesse, siis see linn on rohelust (nüüd küll oma puna-oranži värvi) täis, sest meil on sügis. Hommikul ajasime Scoobyle hääled sisse ning 8.30 olime juba värsketoiduturul. Oli lihtsalt huvitav vaadata toite, puuvilju ja molluskeid, millest polnud isegi kuulnud. Edasi suundusime Questaconi, mis on meie mõistes AHHAA-laadne teadus-tehnoloogia keskus. Ütleme ausalt, meie omale jääb see alla, sest suuremas osas oli see ainult lastele suunatud- me ei saanud erilist uut infot juurde. Vabalangemine oli lahe-läksime 90 kraadise nurga all oleva liumäe tippu, kaitsekostüüm seljas, ning lasid käte jõul ennast korraks rippu ning siis lasid lahti. Seest õõnsaks võttis küll, kuid ainult sekundiks, järmisel hetkel võttis metallist liumägi meid juba vastu ning sai turvaliselt maale minna :D Minu jaoks oli huvitav ka gastropareesist ehk siis inimese keeles on see põhimõtteliselt „seedeelundkonna halvatus“. Hetkel sellele ravi ei ole, kuid loodetakse leida alternatiiv rakkudele, mis diferentseeruks uues keskkonnas. Igathes, olime selles keskuses ligi 3 tundi, mis oli meie jaoks piisav. Käisime ka n-ö teadusteatris, kuid seal räägiti pool tundi, kuidas hääl tekib (vibratsioonid jne) ning kästi hästi palju hääli teha, mis oli lastele naljakas, kuid suurtele ei andnud midagi. Edasi läksime glaasipuhumistöökotta, kus saime enda silmaga näha algusest peale, kuidas erinevaid ahjusid kasutades puhutakse väiksest cm x cm suurusest klaasiklombust välja suur vaas- tegu ise on ligi pool tundi + siis klaasi karastamine, mis võtab kauem. Hästi lahe oli näha, kuidas üks voolis klaasi, teine samal ajal puhus kuju suuremaks. Sai ka ise endale väikse asjanduse teha, kuid mõtlesime, et selle transportimine läheks raskeks. Tuur oli iseenesest tasuta, klaasitegu oleks olnud 70 $ + postikulu. Järgmisena läksime Vana bussijaama marketisse, kus saime Euroopa stiilis hõõgveini osta. Mõtlesime, kas suudavad meie hõõgveini lüüa, aga üllataval kombel oli täpselt sama hea, kui meie oma. Olime väga positiivselt meelitatud. Käisime lette läbi, kus saime oliive, leiba, Saksa vorste, juustu jne...jne proovida. Hästi armas kohake. Pärast marketit läksime Australian Minti, kus Austraalia münte vermitakse. Oli huvitav, kuid me ei ole erilised kollektsionäärid, mistõttu ei oska me seda külastust õigesti hinnata. Pärast Minti käisime Australian War Memorialis- ehk siis sõjategevuses hukkunute mälestuspaigas. Vot see oli väga võimas ehitis juba ise. Kindlasti ühest kohast, mida Canberras olles külastada. Pärast memoriaali läksime 824 meetri kõrguse mäe- Mount Ainslie otsa, kust avanes väga-väga ilus vaade Canberrale. Kõik struktuurid, tema korrapärasus, rohelus ning otse loomulikult parlamendihoone. Nüüd on päike juba loojunud ning istume kaubanduskeskuses, et läpaka akut laadida ning blogi kirjutada. On olnud väga tore ning aktiivne päev.

Kirjutan siia hinnad ka, kui keegi mõtleb, mida Canberras teha-kuhu minna.

Fresh Food Market- tasuta

Questacon- (meie võtsime 3 in1 pakkumise, mis on 45 $ e 31,5 € nägu, kus saad külastada Questaconi, spordikeskust ning ilsaid aedasid) Neid kahte viimast lähme homme vaatama. See pilet kehtib 6 kuud ning kui kõik need kolm kohta 14 päeva jooksul ära teha, siis saad neist kolmest veel ühe koha valida, kuhu saad korra tasuta sisse. Meie teeme need kolm kohta 2 päeva jooksul :D

Glaasivalmistamine- ringi vaatamine on tasuta, kuid endale eseme valmistamine on 70$ ehk 50 €, kuid oli ka pakette, mis maksis 240 $ ehk 168 €. Jne

Vana bussijaama market- tasuta

Sõjamemoriaal- tasuta

Mint- mündivalmistuskoht- tasuta

Mount Ainslie- tasuta

Homseks on järgmised kohad juba välja valitud....Stay tuned J

Helina

Rodriguez ning Canberra

Eile õhtul vaatasime filmi „Searching for Sugar Man“ (2012), mis räägib ühe muusiku Rodriguezi elust. See on üks imelik ja uskumatu lugu, kuidas arvatakse, et mees, kes võib-olla müüs 6 plaati USA-s, oli väga kuulus Lõuna-Aafrikas ning sai sellest alles 27 aastat hiljem teada. Kuidas meie selle filmini ja meheni jõudsime on lugu omaette. Ühel õhtul, kui Geraldtonis Sue ja Frankiga õhtusööki nautisime, tuli James meie juurde külla ning järgmisel päeval otsustasime ta kunstigaleriid külastada. Olime kõhklevad, kas siseneda tema kontorisse või lahkuda ning jätta ta enda tööd tegema. Otsustasime esimese valiku kasuks ning tema küsis meilt, suhteliselt tühja koha pealt: „Kas te filmi „Searching for Sugar Man“ olete näinud? Ta mainib ühes laulus eestlasi ka. Oota, mul on see lugu siin.“ Me ei olnud seda lalu varem kuulnud, kuid ta seletas selle mehe ajalugu ning kuidas kõik arvasid, et ta on surnud. See lugu, millest ta rääkis, oli plaadilt „Coming from reality“ nimega „Cause“ ja sõnad järgnevad „...My Estonian Archangel came and got me wasted...“ Järgmisel hetkel andis ta meile plaadist kopi ja ütles, et kui meil on võimalus, võiks ta kontserdile minna. Kogu tee Geraldtonist Perthi kuulasime seda CD-d, mis on väga võimas, just enda eriliste ning mõtlemapanevate sõnade pärast. Soovitan kõigile seda filmi. Tõsiselt hea ja mõtlemapanev.

Jõudes tänasesse päeva, siis oli jällegi sõidupäev. Õhtul 4 paiku jõudsime Canberrasse, mis on teatavasti Austraalia pealinn. Võtsime informatsioonipunktist kaardi, mille peale kõik enda homsed päevaplaanid kirja panna. Koheselt, kui Canberra kohta lugesin, oli mul meeletu entusiasm hakata linna vaatamisväärsusi planeerima. Tuleb välja, et plaane ja sihtkohti sai nii palju valitud, et ühest päevast jääb ilmselgelt väheks. Kuna meil ei ole kuskile kiiret, naudime vaadet ning Canberra võlusid. Täna käisime kesklinnas jalutamas. Kui teil on aega/tahtmist, googeldage Canberra ajalugu ning selle linnaplaani, mis on minu arvates väga huvitav. Arhitektuuriline lähenemine on lihtsalt geniaalne- sümmeetrilised ringid kooskõlas paralleelsete ning täiesti läbimõeldud tänavastruktuuridega. Jõudsime parlamendihoone juurde, mis on võimas, täiesti võimas. Iseenesest väga lihtsa konstruktsiooniga, kuid minu arvates geniaalne lahendus, kuidas paari massiivse kaarega kogu vaatepilt väga võimsaks teha. Nägime rahvuslikku muusemimaja ning palju muud. Meie jaoks eriti kummaline oli parlamendihoone pargis asuv „Embassy of tents“ ehk siis telkide saatkond. Vaatepilt oli kirju, nagu hippiühiskond oleks kokku saanud. Osad tegid rahupiipu ning teised grillisid õues liha. Naljakas vaatepilt. Hiljem saime aru, et sellel nädalal on mingisugune muusikafestival siia tulemas, mis võis olla põhjuseks :D.

Mina jään igatahes väga homset päeva ootama- tuleb tihe ning sündmusterohke päev J Alustades turu ning lõpetades AHHAA-laadse keskusega J

PS! Lihtsalt fun fackt- Lugesime Austraaliat tutvustavast raamatust, et kuna austraallased ei suutnud otsustada, kas Sydney või Melbourne enda võlude poolest pealinnaks kuulutada, võeti hoopis nende kahe vahel asuv linn- Canberra. Tänase päevani on Sydney ja Melbourne väga võistlushimulised-kõiges, milles nt Tartu ja Tallingi J Äkki peaks hoopis Viljandi või Paide Eesti pealinnaks kuulutama :D ???

Mõnusat nädalavahetust!

Helina

Järjekordne sõidupäev.

Hommikul magasime kella 9ni, mis tähedab, et saime 14h magada. Nii mõnus oli. Laadisime läpaka roadhousi söögikohas täis, käisime pesus ning asusime kella 12 ajal teele. Lõunapausi tegime Euroa nimelises linnas ning sõitsime edasi. Väga tempokalt ei võtnud, sest otseselt kiire meil mitte kuskile pole, lihtsalt kulgeme Canberra poole. Päikeseloojangu kanti jõudsime Albury nimelisse linna, kus jalutasime botaanikaaias ning vaatasime kesklinna üle. Nüüdseks leidsime jälle ühe roadhouse, kuhu ööseks peatuma jääme.

Ja nii ongi :D

Raiki.