Veel eestlasi

Täna sain oma põka tööle kohe pärast eesti kutti ja panime mõlemad võidukalt oma rea poole. Ilm oli parajalt hall ja kylm. Aga töö tahtis tegemist ja nii me siis andsime jälle hagu. Hommikupoole tuli kõne, et cottoni hooaeg algab 15. aprill ja saaks tööd. Aga see ei olnud see farm, millega meil viimati jutt jäi. See oli hoopiski yks vanem pakkumine. Aga raiki siis uuris kohe selle teise tyybi käest, et kunas tal hooaeg hakkab. Ja ta helistab meile reedel, et mis ja kus. Aga ilmselt järgmise nädala esimesel poolel. Et siis elame saksa tädi juures veel kuni saab. Ta ise kyll läks täna ära ja maja hoiab see teine tädike. Ta sai nyyd maasikakorjajaks tööle kuskile. Ytles, et lihtne töö on .

Keegi helsitas talle ja ta pidas tunnise kõne, siis helises veel telefon ja keegi uuris majutuse kohta. Ta ei osanud otseselt öelda, et kunas me välja kolime, et siis saaks meie asemele tulla. Kui kysis rahvust, siis olid eestlased. :D Keegi Siim. Koos kahe sõbraga. Ajasin veits juttu temaga telefonis ja võtsin numbri. Peaks minema välja mingite eestlastega. Mandumine käib siin juba, kui pole 2 nädalat ennast liigutanud. Vaatab mida kohalikul linnakesel pakkuda on. Muud eriti ei midagi. Mõlemad loeme igavuselt. Raiki midagi dekameroni sarnast ja ma yhte reisiromaani. Päevad lähevad nii kiiresti kui siin ainult tööd teha. Aga mõnes mõttes on hea. Siis on Eesti lähemal ;)

Alari

Palgapäev :D

Hommik ikka sama. Käisime ülemuse juurest läbi, et uurida, kuidas palga kätte saame. Eelmisel teisipäeval saime teada, et palka mastakse teisipäeval, sest ta ytles toopäev kysides, et täna, aga toopäev me palka ei saanud, tõenäoliselt selle pärast, et me olime esimesel päeval. Ühesõnaga ytles ta täna, et palgapäev on tgt kolmap või reede, aga ok, teen teile erandi. Kuna palga saame tsekkides, siis peab selle pangas vahetama sulaks, pank on aga neljani lahti. See tähendab, et peame tegema lyhema tööpäeva. See aga tõmbas moti suht maha, või õigemini meil oli väga lõbus... :D ainult naersime ja ajasime lolli juttu ja lasime juba kell 14 jalga. Aga palk on ilusti käes ;) Täna lubas tädi meile Tai toitu teha, kui talle koostisosad teeme, tegigi riisi ja kastme. Oi kus see ajas higistama. Ja siis oli veel õunakook jäätisega ja kuna ta ise läheb homme Brisbanesse, siis tegi meile kiselli ka homseks magustoiduks valmis :D noo kus hellitab ära alles. Ja kuidagi suutsin ma ikka selle 75 kraadise grapa ka endale sebida :D mingi 0,7 liitrit :D Tädi läheb jah ise ära, me ei tiagi kaua siin oleme, aga tädit me enam tõenäoliselt ei näe, sest ta tuleb alles pühap tagasi ja 31 mai läheb euroopasse 3ks kuuks. Aga tema majakesse Brisbanes saame ikka... ;) Kuulsime veel, et maasika tytartaimede töö sai otsa siin, ning nyyd hakkavad kõik pressima õunte korjamisse tagasi. Aa ja yks jama veel. Kui tööle tulime, siis on just sinna töökoha juurde pöörates suur õun üleval, kuna kogu see piirkond toodab jõhkralt õunu. Aga paar päeva tagasi oli see õun valgeks värvitud ning peale tehtud kurb nägu ja kirjutatud BAN NZ. Ühesõnaga austraalia impordib NZ õunu piiranguteta, kuna too on nagu tytarriik vms. Aga NZ importid ise need õunad kuskuratteabkust. Aga samas kohalikud austraalia farmerid kannatavad selle tõttu. Sama on näiteks apelsinide ja mandariinidega. Austraalias kasvatatakse neid tohutus koguses. Aga kui minna suuremasse poodi, siis on apelsinil silt ees : product of USA... sama nagu meil poola õuntega :D

Õunast kõht töötab :D

Raiki.

Kuradi õunad!

Rutiin on kerge tekkima, äratus, üles, pesema, manapuder, sõit, internet, korjamine. Täna aga ei tahtnud redel sõna kuulata ega õunad ilusti kotti kukkuda. Sain õunaga piku rinda ja seal nyyd ka valu sees ja redeliga piku pead, seal muhk, ning õunaga piku põske, seal ka punane latakas. Kõigile tundus täna tempo paraja uimerdamisega, aga iga kärutäis täitus jälle mingi 1 h ja 32 min. Aga point oli selles, et õunad olid kuradi suured ja bin täitus imeväel. Lõunaks plohv, hea. Üks hetk ei pysinud mu redel enam yldse otse, alles tund hiljem avastasin, et mul redelil jalg alt kõver – kus siis tuleb neid roppsõnu alles välja vahepeal, hea, et teised eestlased kaugel on. Siin on õunaaias yks huvitav asi, enamus puid on suuuuuuuuuuuure võrgu all, et nagu terve aia kohal on võrk, see on rahekaitse ja ka linnud ei tule nokkima. Mõndades kohtades, kus lund ka viskab, peavad nad iga aasta kõik korra maha kerima. Jama kyll. Kui mõni backpacker juhtub seda praegu lugema, siis lennake kõik siia kohale, sest töökohti on üle ja otsitakse kõvasti korjajaid ning nädalaga on täitsa võimalik 1000 doltsi teenida ;) Töö pole kõige kergemate killast, aga konti ka ei murra, oleme veel täitsa elus. Ja yldse selgus, et siin Stanthorpes on pmst aastaringi midagi teha. Kyll maasikate ja õune ja pirnide ja maitiamillega. Majutus on linnas suht kallis, kuid palju leiab isehakanuid, kes kodus inimesi majutavad, nagu meiegi saime hea otsa peale. Homme peaks siis esimese palga siit kätte saama J aga mitte arvele vaid tsekiga, ehk siis homme peame vist lyhema tööpäeva tegema, et panka jõuda tsekki rahaks vahetama. Kohalikud mendid kuradid iga päev võtavad inimesi vahele, sest backereid on palju ja kuidagi nad ikka reegleid rikuvad, minuarust tehti minust ka pilt yhes kohas, aga ei tia. Kui saadavadki trahvi, siis see läheb adelaidi kuskile sõjaväelase postkasti, kus korra ööbisime :D Aga mis seal ikka, homme jälle õunu noppima, ja ootame, et iga hetk tuleks kõne cottoni farmist :D

My kitchen rules – tegin täna kartulit kapsahakkliha hautisega ja homseks nuudleid hakklihaga, head isu.

Raiki.

Õunake õunake, ära kuku alla.

Nüüd oleme jõudnud isegi juba välja magada ennast, aga hommikul ikka raske tõusta. Traditsiooniline mannapuder ja minek. Sinna sõidab altsik ja mina olen netis ja tagasi vastupidi. Kuuri juures võtab altsik oma minitraktori ja sõidame põllu äärde. Traktori käru peal 3 bini, algul oli meil sihiks poole tunniga yks bin täis saada, aga õhtuks oli juba bini täitumis aeg 24 min :P saime täitsa 18 biniga hakkama. Isegi tiksub natuke kopikat taskusse, eks näis, mitu päeva veel noppima peame, niikaua kui cottoni onu helistab. Ülemus käis vahepeal jälle jauramas, et me ikka maha ei ajaks ja maast ka ära korjaks kui kukkunud on. Tegime mis suutsime, suurte õuntega oleme kyll ettevaatlikusest aeglasemad, aga binid täituvad ikka imekombel kiirelt. Pärast iga käru kulub altsiku uue käru toomiseks mingi 12 min, selle ajaga teeme pausi ja nokitseme pool toidust ära ja närime õuna peale, oijummel kus see paneb seedimise tööle :D:D Pärast esimest käru tulevad veel kaks kärutäit ja siis lõuna, ja pärast seda lammutame niikaua kui kell saab 5, rohkem ei saa, sest kell 6 on juba kottpime, esimene päev jäime viimase biniga pimedusse :D Teisi töötajaid palju polnudki täna, vähemalt neid tunnipalgalisi, kes seal forklifti ja värke liigutama peaks, kyll aga on tööl kari usinaid eestlasi, sest koos meiega oli õuntepõldudel seal kokku 13 eestlast :D:D Wooli oli kinni, seega IGAs kiire shopping ja koju, tädike oli jälle magustoidu kokku vaaritanud :D – õuna viilakad pannkoogi taigna sees praetud ja jäätisega, noo see oli tõesti hea. Tiina vaaritas ka suuuuuuuuuuuuuure potitäie plohvi valmis, mida tarvitasime õhtusöögiks ja ka homseks kaasa võtame. Tuli meelde kooli söökla, kus suurte pottidega plohvi oli, aga ainukese vahega, et seal ma riisi veel ei söönud. Nüüd läheb plohv hakklihaga väga suure isuga, nämm. Pärast õhtusööki hambad likku ja tuttu ära, uni tuleb nagu beebil. Ning homme 6ndat päeva järjest äratus kell 5.30. Harjub juba ära, kogu selle tööga, õlad on valusad aga päev läheb kiirelt, mis sest et see 10 h tööd on. Rutiin sees ja värki. Ja kusjuures, meil sai täna 7 KUUD KODUNT EEMAL OLLES :D Pole enam palju jäänud, peagi tagasi kodumaal ;)

Partyalarm,

Raiki.

Golden Girls

Nagu iga teinegi päev kolasime vara tööle. Sõitsime töö juures maja juurde, et uurida, kus me täna alustame, sest olime oma põllukesega valmis saanud . Keegi ei teadnud, isegi see asjapulk poeg mitte. Oodati vana õunakuningat ise. Ta ytles meile, et läheks põllu äärde ootama. 15 minuti pärast oli Trent seal ja näitas siis kaks rida ette, mis hullult kõrged aga õunad olid nagu kaalikad. Mina kutsun seda manageri „pojapojaks“. Sest ta natuke targutab ja õpetab ja näitab kui palju ta teab. Aga kui vanamees ise kohal, siis on kuss nagu sukk ja vahib maha. Hakkasime siis korjama. Tundus nagu uimerdame terve aja, aga tegelikult oli tempo päris hea. Vana boss tuli ka ATVga korraks sinna ja luges ka sõnu peale, et ikka korralikult teeks ja viskas niisama nalja:D Pärast kui esimest koormat ära viisin, siis ta veel ytles, et mõlke ei tohiks peal olla ja ta läheb neid lattu yle vaatama. Isegi siis kui meil vist väga hull ei olnud, siis tegime ikka natuke korralikumalt aga tempo oli ikka sama. Päeva lõpetasime 15 konteineriga. Vana karu kogu aeg räägib, et ma seda pisikest jaapani traktorit ära ei lõhuks. Raudselt läheb katki just mingi viimane päev. Mingi karmavõlg või muu jama :D

Pärast tööd võtsime tsipa kytet, tydod käisid poes ja siis kodu poole. Terve tee oli päike nii madalalt silma, et mitte midagi ei ole näha. Kui sinna jõudsime, siis jõudis ka juba see teine vanem yyriline ja koos oma õega, kes ka minu arust kuuekymnendates. Astusime sisse ja juba oli tädike meil lusikaga vastas ja pakkus oma õunakeedise leent, mis oli veini ja Shnappsi segu. See tädi on reaalne alkoholi paruness. Me tagatuppa korraks pikali ja siis kordamööda pessu. Tädid aga kukkusid eestoas veini pruukima. Sihukene jutuvada hakkas pihta. Söödi kypsist ja pandi jooki. Räägiti euroopa ja austraalia kokakunstist ja ma ei tea veel millest. Siis serveeriti meile magustoiduks keedetud õun koos jäätise ja selle alkoholiseguga. Njämm! Päris hea oli. Nyyd tädikesed patravad seal edasi. Varsti peaks nurgas kaks paaki koduõlut ka valmis saama. Appikene, kus saab naerda.:D

Alari

Aprill

Ytlen kohe ära, et tänases blogis me jama ei aja. Ei mingit nalja ja tillist tõmbamist. Kõik sulatõsi! Aga Ellu vist kyll tõmbas mind lohku oma facebook’i teise aasta viisa naljaga. Kui see nyyd nali oli. Kui ei olnud, siis on ok:D

Päevast... Hmm .... Egas me muud ei teinud kui õunu korjanud. Kati proovis uut taktikat. Oli terve päeva kuss ja yritas kiirelt korjata. Meie jätkasime vana taktikaga. Mölisesime ja lällasime seal puude all. Aga oh tulemust. Täna tegime jälle uue rekordi. 16 ja pool konteinerit. Ilm oli muidu vihmane selline, aga oli hea jahe. Tänane traktori seiklus on see, et kord tagasi sõites kaotasin hoo pealt käru tagant ära:D Õnneks oli tyhi. Aga see pulk lihtsalt vopsas välja. Tööpäeva lõpus läksime linna poole ja oli vaja tankida. Kytust ostsime ainult 9,60 eest, sest rohkem sula ei olnud. Sõitsime tagasi tädikese juurde ja päike oli jumala vastu. Mitte effigi ei näinud, aga mingi valge imelik auto oli tee ääres ja nagu mingi välgatus käis. Selline tunne, nagu mingi kaameratega auto, mis kiirust kontrollis. Igatahes midagi seal oli ja kui see oli kiiruskaamera, siis tuleb see trahv kuskile Adelaide’i. Ja ilmselt me ei saagi seda teada, kas seal oli midagi või mitte, sest sealt aadressil ei ela enam seda tyypi, kes meid teab.

Sõitsime tagasi oma saksa vanamemme juurde. Kes juba yhe teise yyrilisega õunavormi pistis. Juttu neil ikka jätkub. Siis pakkus meile ka teised jäid sinna kooki mekkima. Mina läksin pessu ja yhtäkki kuulsin, et keegi avas väljastpoolt ukse. Sest see käib siin hästi lihtsalt. Ja seal oli raiki. Tuli mind segama, kui ma dušši all olin. Raudselt midagi pakilist. Ja raiki ytles:“ Altšik, see vanamutt on hull! Võta maitse seda!“, ja ulatab mulle kruusi, kus põhjas läbipaistev vedelik. Raiki rääkis, et tädi tõi kuskilt nurgast oma aetud 75 kraadise puskari välja ja serveerib seda koos koogiga. :D Ma panin klõmaka ära ja ei no ikka oli. Päris hea oli! :D Sain siis ka oma koogi , mis kange kraamiga yle valatud ja sõin oma elu kõige kangema magustoidu ära. Ise tädi muudkui vatrab. Hästi tore tädi muidu. Tuli austraaliasse 30 aastat tagasi, kui mees sai siia tööle insenerina ja ta ei osanud sõnagi inglise keelt. Ta muidu saksamaalt. Ja läks inglise keele kursustele. Oli seal paar nädalat ja tahtis kangesti tööle minna. Lasi keeleõpetajal kirjutada kirja yhte kohvikusse ja sai see järel tööle. 6 kuu pärast sai ta seal juba mingiks tegelaseks ja aasta pärast veel kõrgemaks. Ja siis arvas, et ta võib ju oma toidukohta ka juhatada. Avas Natuke pärast aastat oma söögikoha ja pidas seda 9 aastat. Praegu, kui käes 72 eluaasta, kolis poolteist aastat tagasi brisbane’st siia elama. 300 km kuskile metsa sisse. Ise kaevab, ehitab ja renoveerib. Ja teeb head puskarit:D

Tydod teevad täna veel kana-riisi supi ja siis ilmselt tuttu. Õhtu jätkudes käis raiki kysimas veel seda imejooki. Tädidega sai jutu peale ja nad kysisid, kas ta tantsib ka? :D Plaan on nyyd homseks selline. Et vist pakime ennast homme õhtu tädikese länkarisse ja läheme linna ja kuskile pubisse tantsima. Läheme keerutame raikiga memmesid :D Oi see saab äge olema :D Hahaa

Ciao

Alari

35 taala bin

Ikka hea on voodis magada. Hommiku saab ärgata, kui raiki kireb ja siis tintz hakkab putru vaaritama. Majas on nyyd kolm uut inimest ka. Yks korea paarike. Bäkkerid. Ja yks naisterahvas. Töötab vist kuskil lindi ääres ja pakib maasikataimi vms. Teenivat päris hästi . Meie aga läksime lõbusalt oma õunu korjama. Hommikul oli kõik nii jahe ja puud olid märjad. Yhe konteineri korjamiseks läks siis 50 minutit. Mis oli jube . Peaks tegema poole tunniga, siis on nagu ok. Aga meil oli lõbus see-eest. Kati naerutas meid seal :D Hommikul olime esimesena tööl ja siis oli millegipärast meie põkal taga puitkonteineritega käru. Tavaliselt on plastik. Mis seal ikka. Viskasin ringi. Aga siis oli 15 minuti pärast mingi jorb seal atv'ga, et mis sa nii tegid? :D Nu järgmine kord ei mõtle siis! :D

Päeva peale läksid ajad ka kiiremaks juba. Sinna tsut tsut yle poole tunni ikka. Pärastlõunal oli jälle uni peal. Aga õunad oli kahe viimase rea peal eriti ilusad ja asi läks kiirelt. Kõige kiiremini läks viimane konteiner, mille tegime kiirelt enne pimedat. Ja see tuli rekordiliselt 24 minutit. Aga meil ei olnud täna igav seal. Sest meil oli seltsis 4 elusat nahkhiirt ja 2 surnud. Joptõi kus need surnud variandid haisesid seal puu otsas. Syda läks pahaks. Ja nad olid ikka jube pirakad ka. Siis need elusad. Esimesena märkasime yhte raiki ja tiina rea peal, kes sai nimeks Bätu! :D Ta vaatas nii kurja pilguga, et sööks meid kõiki ära :D Eriti suured on ka siin nahkhiired. Selline suurem tuhkur või nugis. Pluss tiivad. Kui need juba laiali ajas, siis olid kõik ehmunud. Ja pärast märkasime, et iga rea otas oli yks kõlkumas .Suht sirgjooneliselt yksteisega.

Nyyd raiki, tiina ja kati poes ja nädala manti ostmas. Pärast seda majutusse ja nii magama tahaks...

Ciao

Alari