Internet, kus Sa oled?

Jah, meil ei ole siiani maja netti, kasutame telefoni oma. Peaks esmaspäeval tagasi saama, siis saab kodustega üle kolme nädala skypeda ja suhelda J Tänane tööpäev algas 3.45, nagu ikka...ja kestis 9 h. Kella poole kaheks päeval olime kodus. Läksime jooksma. Jooksime mööda tenniseplatsist, kus oli täna mingi turniir ehk administratsioon oli lahti. Saime varustuse ja mängisime tunnikese tennist. Ma olen veel väääääga algaja, aga samm sammu haaval saan paremaks J Igatahes päike oli niiiiiii kuum (34 kraadi), et tunniga saime korralikud päikeserandid ja osalt ka põletuse nahale. Koju, duši alla ja oi, kuidas  siis uni hakkas tulema. Kuna aga kell oli alles viis, siis ei tahtnud magama ka jääda. Nii me siis võitlesime. Nüüd võttis ilm kannapöörde ehk õues paduvihm ja äike. Käisime vihmajalutuskäiku nautimas, aga kuna oli külm, piirdusime 10 minuti ja märja kassipoja ilmega.

Tuttu!

Helina

Tegus pesu/söögitegemise/trennipäev.

Tere. Esimene asi mis hommikul tegime? Ikka jõusaali :D Eilsest pakist pikemalt. Nimelt saatis mu ema pakikese musta leivaga, küüslauguleibade, kommide, Vana Tallinna pudeliga, Corny müslibatoonidega ning lati suitsuvorstiga ning 4 pakki suitsuvorstisigareid. Aga kui paki kätte saime, siis paistis, nagu oleks keegi selle vahepeal lahti teinud... Ja oligi... Nimelt Austraalia toll. Kes otsustas, et seda vorstilatti ning suitsutatud sigareid ei tohi mitte kuidagi kohe üle piiri lasta ning kirjutasid selle kohta ka vastava paberi paki sisse, ning teipisid paki uuesti kinni. Hea, et ülejäänud asjadki kohale saadeti :D Ning minu vorst läks kirjade järgi hoopis hävitamisele L Aga meie olime väga õnnelikud kohale jõudnud kraami üle J Tänud Üllele, Raivole, Kadile, Eerole ja loomulikult Karolale! Pärast jõusaali pesime pesud, tegime toidunimekirja, käisime poes ja tegime nädalaks söögi ära (riis kana-köögivilja karriga, mida kiitis isegi korea poiss, väites, et meie karri on isegi parem kui tema enda oma :D; pasta kalkunihakkliha ja köögiviljadega ning posu kananagitsaid) Ning veel eelmisest nädalast jäi mitu karpi sööki alles. Koristasime jälle tuba, nagu keegi oleks vahepeal maru sassi ajanud? :D Lihtsalt kui iga päev pikalt tööl käid, siis ikka jätad ühe asja siia ripakile ja teise sinna ja tolmu koguneb ka ja nii ta läheb. Tegin tibule kaks väikest üllatust ka. Nimelt hommikul, enne kui ta ärkas, võtsin voodi alt tema ühe lemmikajakirja veebruarikuu numbri ning panin selle tema padjale. Tema aga 2 minuti pärast unise peaga küsib, et miks tema ajakirja padja peal on??? Ma ei teinud teist nägugi. Hiljem pidin ikka uuesti uurima hakkama, et ta aru saaks, et see on uus number :D Sest ta läbi une ei saanud sellest aru ja arvas, et ta ise kuutõbine, et unes ajakirja loeb. Ning teine üllatus oli musta värvi valge karvase äärega hommikumantel. Õhtuse jõusaalisessiooni asendasime pooletunnise jooksuga. Nüüd ongi päev läbi ja homme jälle 3:45ks tööle.

Aeg lendab

R.

 Kanawrap ja pita kanaga, mõlemad vürrrrtsised :)

 Kuum šokolaad.

 Kingitus majakaaslasele :D

 Meie uus koduloom "Marc the Second"

Kodus oodanud üllatus :)

Nimekiri, kes mis päeval mida tegema peab.

Minipuhkus: Melbourne

Hommikul üles jällegi Ivanhoe parklas. Hommikust otsustasime sööma minna juba Doncasteri kaubanduskeskusesse. Sain Nandosest täisteraviljavräpi kana ja muu mandiga ning Raiki valis Pita kana ja muuga. Mõlemad valisime vürtsisuse astmeks „Hot“. Kõrvale võtsime kakao, mis tegelikult siinmaal tuntud kui kuum šokolaad ning päriselt tehtud ka šokolaadifondüü-kosest pärit kuumast šokolaadist. Mõnus. Edasi otsustasime šoppama minna. Käisime keskusele ringi peale ning lõpus ostsime kõik asjad ära, mis vaja. Ostsime kinopiletid filmile „American sniper“. Enne filmi jõudsime lõunasöögi Thai sööginurgas teha. Selleks korraks Nasi Lemak, mis on kana vürtsises kastmes riisi, anžooviste, salati, maapähklite ja leemega. Kuna kõik need praed on suured, siis võtame alati ühe kahe peale. Magustoiduks acai-kauss, mis on puuviljasmuutitaoline külm mass, mis tehtud acai marjadest. Oiiiiiii kui hea. Film vaadatud, läksime K-marti, kust tahtsime majakaaslastele ka kingitused leida. Nimelt mõtlesime Raikiga, et oleks lahe kolmele toredale majakaaslasele paaridollarised kingitused teha. Nt üks poiss magab silmakatetega, talle leidsime mõmminäoga silmakatted. Üks võtab kogu aeg vitamiine, viimasel ajal pidevalt haige, talle ostsime C-vitamiini kapslid. Tüdrukule ostsime kõrvaklapid, sest paar päeva tagasi sadas ta meile tuppa sisse, et tema kõrvaklappe liimiksime. Lõpuks hakkasime Melbournest 20.30 liikuma. 23.45 jõudsime koju, kaks pakki ukse juures ootamas. Üks on Raiki perelt pakike (homme kirjutame täpsemalt, mis head ja paremat sealt leiab). Buuuuujaaaa. Teine on Aliekspressist, kust tellisime kaks silikoonist veepudelit, aga kohale tuli neli. Hhahhahah, norm. :D Meile sobib :D

                                       

Nüüd tuttu!

Homme lisame pildid ja pikema jutu!

Helina

Nädalavahetus!

Heihei. Täna oli suht lühike tööpäev, nagu teada oli, 5h pikkune. Mina tegin paar tundi kastide mahalaadimist ja siis läksin appi salatit lindile viskama. Aeg lendas kiirelt, sest kui on näha, et on lühike päev, siis on kõigil tuju hea. Kämpamees otsustas aga hommikul ülemusele teada anda, et ta võtab vaba päeva... Eriti mõistlik otsus, kui just eile läks üks tüüp töölt ära ja meil niigi vähe inimesi... Ülemus oli päris vihane olnud selle peale. Meile aga lühike tööpäev sobis. Käisime pärast tööd traditsiooniliselt kardiotiirul jõusaalis ning kuna rahvast peale meie üldse polnud, siis leidis omaniku mees või põhimõtteliselt siis ka omanik, aega meiega juttu puhuma tulla. Rääkisime tavapärase loo ära ning jutuajamine lõppes sellega, et ta uuris, et kas meile poks ka meeldib. Nimelt ta ise endine MMA võistleja ja näitas meile paar treeningvõtet poksikottide peal. 15 minutiga saime mõlemad nukid punaseks ja naeratuse näole J Sättisime asjad kokku ja hakkasime sõitma, justnimelt, kuna meil tuleb nüüd „nädalavahetus“ ehk 2 vaba päeva, siis sõitsime Melbourne. Teeme natuke shoppamist ja naudime väikelinnast välja saamist. Majas polnud endiselt internetti ja peremees pole ka näole näidanud. Ei ole üürigi küsima tulnud :D

Olge tulbid

R.

Destination Melbourne.

Pilt on tehtud meie lemmikkohvikus Maffras "Coffe House", kus tavapäraseks tellimuseks on saanud Cappucino ja Chai Latte.

Draamad ja veel kord draamad

Hommik algas mõlemal 6.45, Raikil kastipesu ja minul salatipakkimise-kastitegemise peal. Täna oli eriti pikk päev- 13 h. Tänane päevasündmus oli tegelikult üks halvimaid. Nimelt, nagu Raiki eilses blogis kirjutas, siis üks 22-aastane töökaaslane n-ö käib 34-aastase kahe lapse emaga, kes on juba 13 aastat enda mehega abielus olnud. Poole päeva peal, kui mina olin salatit pakkimas ja tema oli spinnerite peal, nägin, et poisil oli nägu väga ära vajunud. Küsisin, kas midagi on valesti, miks nii kurb. D ütles, et ta mõtleb enda n-ö „naisest“. Ma naljatades vastu, et ohoh....juba Sinu naine (siin toimus ingliskeelne sõnamäng, mõeldes abielunaist). Ta vastas, et on seda naist alati enda n-ö abikaasaks pidanud. Ta ütles juurde, et tal on kõrini naise mängudest. Küsisin, et mis mängud? Ta vastas, et see on nüüd kolmas kord, kui naine ütleb, et see asi nende vahel ei saa enam edasi kesta. See on hüvastijätt. Küsisin, millal ta seda ütles. Tuli välja, et 15 minutit tagasi. Pärast lõunat avastasin, et D ei ole tagasi. Ütlesin ülevaatajale, et kuule, kas D siin ei peaks olema. Ta oli muidugi hämmingus ja tegi nalja, et äkki on autosse magama jäänud. Läheb vaatab. Ülevaataja tuleb tagasi ja tõmbas minu teise ruumi. Küsis, kas mina tean, kus D elab. Vastasin, et ei. Tean, et siit farmist nii paarikümne km kaugusel. Ta ütles, et D on omavoliliselt lahkunud ja tal on isiklikud probleemid. See pidi hull saladus olema. Varsti teadsid muidugi kõik, et D on farmist lahkunud ja küsitleti kõiki, kas keegi teab, kus ta elab. Tuli välja, et tal ei olnud täna autot, mistõttu ta hääletas hommikul tööle. Nüüd, hakkas lihtsalt jalutama. Ülevaataja oli eriti närvis ning ühel hetkel läksin tema juurde ja rääkisin kõik, mis selle inimese kohta teadsin, ära. See naiseteema, mille tõttu ta nii endast väljas oli. Selle peale ütles ülevaataja, et ta ei teadnud seda, aga D olevat ülevaatajale pärast lahkumist sõnumeid saatnud nagu....“ Ärge otsige mind, keegi ei leia mind üles.“ Ülevaataja palus, et D helistaks, aga D vastas: „Kõik mis tuleb, peab tulema, ma isegi ei tea, mis saab....“ Ja neid tuli järjest. Ülevaataja näitas neid sõnumeid ainult mulle ning lisas, et see poiss mainis talle paar nädalat tagasi, et ta on varem endale viga proovinud teha. Nüüd oli tal sama plaan. Enesetapumõtted. Ülevaataja kirjutas talle, et kui ta ei helista, siis ta peab politsei asjasse kaasama. Päeva lõpus tuli ülevaataja minu juurde ja ütles, et D helistas talle. D olevat enda emale helistanud, kes ei ela temaga koos, ning käskis pojal koju tulla enne, kui ta midagi lolli teeb. Nii sai tänane juhtum lõpu. Oh, on nii paljut, mida ma selle poisi kohta tean, sest ta rääkis mulle kõigest. AGA....minu ja Raiki ja kõigi teiste jaoks oli kõige imelikum asjaolu see, et ta rääkis seda KÕIGI ees. Ta nagu tahtis, et kõik tema „afäärist“ teaksid ja täna hakkas ta kõval häälel rääkima kastreerimisest, mille peale ülevaataja muidugi šoki sai ja ütles, et palun räägime sellest paarikümne aasta pärast uuesti. Mis aga minusse puutub, siis ma tunnetasin seda esimesest hetkest peale, et tal on raske lapsepõlve ja isa-komplekside tõttu vaimselt paar asja ära flipanud. Lihtsalt kahju.

Selline oli tänane päev!

Nagu ülevaataja päeva lõpus ütles: „Vähemalt on see inimene elus!“

Helina

Mis täna toimus???

Hei. Ei toimunud täna mitte midagi huvitavat :D Kõik täpselt sama, nagu iga päev. Tööpäev oli 7,5 h, mis on meie mõistes suhteliselt lühike. Aga õnneks sujus see viperusteta ning keegi ei karjunud ja õiendanud. Täna panime kahe-kolme paari kummikinnaste alla enda maasikafarmi jaoks ostetud töökindad, mis hoidsid oluliselt rohkem sooja, kui lihtsalt kummikindad. Pausi ajal kurtis üks tõstukijuht, et teil on seal sees ikka väga külm. Osades ruumides on 2-3 kraadi, pesuruumis on  5 kraadi (seal kus ma homme kaste pesema pean jälle :D) ja pakkimisruumis on 9 kraadi. See viimane ei tundugi väga hull, aga kui pead seal olema 8-14 h ja eriti, kui pakid salatit. See on just tulnud ju kõrvalruumist, kus on 5 kraadi ja enne seda oli ta jahutis, kus on 2 kraadi... Tõstukijuht teadis veel öelda, et tegelikult peaks tööandja meile andma termoriided, mis sooja hoiavad, aga huiat. Üks meie töötaja pani endale meie mõistes selle suusamaski pähe. Ainult silmad ja ninaauk on. Ma siis küsisin, et mis sa Eestis teeksid, kui talv tuleb? Meil ju 40 kraadi võrra veel külmem talvel :D Selle peale vastas, et ta ei tulekski siis Eesti. Veel rääkis ta, et ta tuli siia Maffrasse selle pärast, et ta on ühese naisterahvasse armunud. Nad tutvusid portaalis, kus inimesed otsivad suhet ainult ühel eesmärgil ja seal arenes asi edasi. Tüüp ise on 22 ja see naine on 34. Naine on abielus ja kahe lapse ema... Aga neil vist ikka ei tule midagi välja ja tüüp läheb varsti siit ära ikka. Suht seebiooper :D

Seebiooperi Raiki.

Külm on....

Hommikul panin endale paksu pluusi ja kaks paksu pusa selga, sinna peale veel helkurvest ja kilepõll. Natuke kubujussi tunne oli, aga vähemalt oli soe meie kaheksakraadises töökeskkonnas. Inimesed hakkavad ükshaaval haigeks jääma, mistõttu tuleb kõik meetmed kasutusele võtta. Meil on kaks-kolm paari sokke jalas ja viimastel päevadele paneme kolm-neli paari kummikindaid korraga kätte :D Tänane päev oli lühem kui oodatud, vaid 6 h. Jõudsime koju, tegime lühikese 30-minutilise jooksuringi, lõuna ja nüüd proovisime tennist minna mängima, aga kontor, kust varustust saaksime laenutada, oli kinni L. JA INTERNETTI EI OLE!

Ilusat algavat nädalat!

Helinka