Nagu loomad puuris.

Hommik algas valutava ja paistes näpuga, mille olin eile õhtul suutnud aia otsas lõhki tõmmata. Eile sai auto ilusti pestud ja hakkasin ühendama voolikut kohviku külge, aga see ei ulatunud ja sikutasin ning voolik tuli kraani küljest lahti. Aga see kraan oli 2,5 meetrise traataia taga. Ronisin üle, toppisin pritsivale kraanile voolikut otsa, ise sain läbimärjaks, aga otsa ei lähe. Samas tundsin, kuidas traat oli läbistanud cm sügavuselt sõrme, imesin aegajalt sõrme verest puhtaks ja sülitasin veeloiku. Veeloik tõmbus punaseks. Voolik otsa ei läinud, kraani kinni panna ei saanud, ise läbimärg. Ronisin uuesti üle aia, lippasin Steve juurde ja küsisin kraani otsikut, millega kraan kinni keerata. Hüppasin uuesti üle aia. Sain kraani kinni. Sülitasin verd jälle. Selgus, et vooliku otsast plastik kinnitus oli ära murdunud. Ronisin uuesti üle aia Steve juurde ja küsisin uue vooliku otsa ja ronisin tagasi üle aia ning parandasin olukorra ja ronisin viimast korda üle aia. Näpp tegi selleks ajaks juba põrguvalu. Valuvaigisti päästis olukorra. Hommikul tegime pannkooke. Väljas oli täielik vaikus, tundus nagu terve areeni peal olime ainult meie kahekesi. Vaatasime ühe filmi lõpuni – Short Term 12. Käisime korra platsi peal jalutamas. Kella 09st ei lastud enam inimesi areeni keskele ega siit välja. Esimesed hobused jooksid rajal alles kella 13 ajal... idiootsus hoida inimesi kinni selle pärast. Kuulsime kabjaplaginat, hobused tulid ja läksid. Kõik, üks sõit tehtud ja järgmine poole tunni pärast. Pealtvaatajaid polnud, ainult sõitjad ise... ja kõik see pidi nii tähtis olema.. pidi vaikus olema, et jummala eest hobuseid ei häiriks. Ühe sõidu ajaks läksime raja äärde ning kuulsime kuidas ratsanikud ise röökisid, mis hirmus, enda hobuste peale, et need kiiremini sõidaks. Igav hakkas. Vaatasime paar osa Arrow ka järele. Helina luges raamatut ja võttis päikest vahepeal. Selgus, et kella 18st lastakse pooleks tunniks värav lahti ja siis jälle kinni kuni 22ni. Võtsime plaaniks välja minna ja poest värsket toidukraami juurde osta. Kell 18 aga väravat ei avatud, ronisime üle. Helina sai veel spordilühikesed püksid, maika ja patsikummid J Hetkel istume McDonaldsis, kus on tasuta nett aga tigukiirus sellel. Kõrval röögivad aborigeenide lapsed nagu metsalised :D Hullemad kui meie linnachillerid. Täna oli puhkepäev, aga nüüd 3 järgnevat päeva peaks tulema pikad pikad tööpäevad... hommikul 9st õhtul ei tea mis kellani. Ostsin mannat ka, et endale hommikuks mannaputru teha. Tükk aega otsisin, enne kui leidsin ja neil oli ainult ühte marki ja maksis teine 3,45 dollarit. Suht delikatess siin, mida keegi ei söö. Nämm.

Kuna McDonaldsi nett oli nii aeglane, siis lõpetan blogi kirjutamise Scooby-Doos. Loomulikult ei lastud meid ka kell 22.00 sisse, vaid mingi onu teadis öelda, et läheb 22.30ni... natuke ootasime ja vaatasime kuidas ühekaupa suksud mööda vuhisesid, siis sai kopp ette ja ronisime üle aia ja lippasime üle. Tegime õhtused toimetused ära ja olen juba voodis, kui Helina veel tualetti läks ja järsku väljast mind hõikama kukkus. Ma mugavalt juba teki all ja ei hakanud välja tormama. Helina tuli hetke pärast tagasi ilma plätudeta... nimelt enamus karavane kasutavad siin voolikuga vett ning kui kusagilt vett lekib, siis tekib sinna kohta porimülgas ning pimedas Helina ei näinud seda ja jättis plätad 10cm sügavusse porimülkasse :D Nüüd kookis need välja ja läks dušširuumi pesema.

Olge tulbid.

R.

 1. Väiksed varvad vs suured varvad. 2. Leegi kaitsemine tuule eest. 3. Esimene rida horse race'il. 4. Helina vs härjad

1. Helina leidis uued sõbrad - Sammy (tahtis ainult süles olla) ja Jackson(tahtis Helina käe ära süüa). 2. Helina kaotas plätud. 

Esimene vihm

Hommikul ärkasime üles ja oh imet, sajab......No seda pole nüüd küll näha olnud. Igatahes läksime tööpostile, kus esimese tunni vihma sees mässasime, siis koos ülemustega 2 h varikatuse all passisime ja ootasime vihma möödumist. Muidugi oli see ainuke koht, kus terves Queenslandis sadas. Kuna oleme mägede vahel ja tuult ka ei olnud, siis sajupilved seisidki meie peal. Hakkasime tööle ja mingil hetkel läks Raiki koos Stevega linna kaupa tooma. Vahepeal käis ka Lynne ära oma niite haava seest välja võtmas- tal on/oli nahavähk ja umbes 1,5 nädalat tagasi toimus operatsioon. Tegime enda naiste tööd (koristamise, asjade paigutamise jne ära), siis võtsime ette nende reka pesemise. Mina suure harjaga, Elouise, briti tüdruk, vooliku ja puhastusvahendiga ja Lynne väikse harjaga. Saime reka pestud ja siis askeldasime veel natuke, kuni mehed jõudsid tagasi. Igatahes meie jaoks lõppes päev umbes 16. ajal. Mehed hakkasid siis veel teist rekat „pesema“. Nägin Raikit mööda kõndimas, 2 õlut käes, küsisin, et mis teete?....Raiki: „Peseme autot!“.....No, aega läks umbes 2 h ja auto oli lõpuks pestud. Mehed.... Lynne naeris, et Stevega käibki asi nii...

Homseni!

H.

Rodeo vol 2.

Terv. Öösel kiskus ikka päris jahedaks. Kõrvad tahtsid ära külmuda, aga teki all oli soe. Ajasime hommikul kargu alla ning võtsime kohe suuna linna poole tagasi. Mõtlesime, et omadega on ikka kõige kindlam koos telkida ning suundusime selle koha poole, kus kogu see järgmise nädalavahetuse üritus toimub – Buchanan Park. Võite google mapist vaadata, päris suur on. See Mount Isa asub mägede vahel, nagu kausis. Saime Scooby ära pargitud ning jalutasime kesklinna poole üle mäe. Seal oli ka korralik vaateplatvorm, kust nägi nii linna kui ka seda hobuse ringsõidurada. Ilus. Eile unustasime mainida, et peale selle papaia, mis me poodi tagasi viisime, vahetasime ka selle FM transmitteri poes ringi, sest see oli natuke liimist lahti tulnud pärast paari korda kasutamist. Keegi ei hakanud väga pikalt juurdlema probleemi üle ja küsiti, et kas tahate raha tagasi või uut seadet. Täiesti inimlik suhtumine. Tööd ei teinud täna midagi, sest täna ei saanud veel sellele alale ligi, kus meie müüma hakkama. Tuli välja, et meie tööandjad ei tulnud mitte täna hommikul kell 5 nagu nad pidid (varakult selle pärast, et neil mõlemad rekad ülekaalus ja kui politseile vahele jäävad, siis saavad trahvi), vaid olid juba õhtul ära sõitnud kohale. Seda seetõttu, et neil ühel rekal aken katki ja hommikul kell 5 oleks olnud külm sõita :D Seadsime Scooby ilusti paikselt sisse, lohistasime kaabli ja valguse kabiini ning puhkasime. Kuidagi imelik tunne oli, kui midagi teha pole... aeg venib. Nagu eestlased ikka, kui kaks päeva (nädalavahetus nt) pole tööd teinud, siis juba igav ja tahaks tööd teha ja samas kui tööd teed, siis ootad juba puhkust, ehk siis kunagi pole täielikult rahul :D Homme kell 08:45 alustame tööga, pakime kogu krempli lahti. Seekord paistab, et meie müügiplats on elukohast umbes 300 meetri kaugusel. Eks homme jälle targemad. Sau.

Head und

R.

1. Vaade Buchanan Park'ile 2. Tibu imetleb linnavaadet 3. Linnavaateselfi 4. Päiksevõtt

Puhkepäev!

Hommik oli marukülm. Käisime pesus, tegime smuutid ja läksimegi rändama. Käisime ka Cloncurry Woolworthis ja ostsime papaia, mis maitses jube halvasti. Seega piirdusime 2 ampsuga- minu arvates oli see halvaks läinud. Sõitsime Mount Isasse, kuhu on umbes 120 km. Suundusime K-Marti, kust ostsime autosse vajalikke asju, siis suundusime second-hand raamatukauplusesse, kust ostsin ühe raamatu, Raiki ei osanud midagi osta- liiga suur valik oli :D Edasi käisime pangas, siis autolammutuses, kust lootsime Scoobyle kängururauad saada. Tuli välja, et need on jubekallid. Hakkasime juba linnast välja sõitma, kui teele jäi Woolworth ja tuli mõte ikkagi õnne proovida, äkki saab papaia ära vahetada või lihtsalt raha selle eest tagasi. Meie imestuseks pmts seda toodet ei vaadatudki, ei maitstud, anti kohe raha tagasi ja öeldi, et äkki saate midagi samas väärtuses poest asemele osta, mingi puuvilja või sama toote. Mõtlesime, et meil kõik olemas, aga sattusime normaalse hinnaga bataadi peale, mille ka võtsime. Läksime kassasse, kust teine teenindaja juba küsis, et kas teil oli see halvaks läinud papaia. Tuli välja, et oleks võinud rohkem asju välja valida, sest me ei pidanud enda bataadi eest midagi maksma. See on n-ö kompensatsiooniks, et saime halva toote, vot, kus on teenindus. Edasi suundusime Moondarra järve äärde, kus pidi meeletult ilus vaade olema. Mõned ütlesid, et saab ka ujuda, teised väitsid, et seal on krokodillid. Igatahes jõudsime sinna ja vaade oli tõesti väga ilus. Seal küll ööbida ei tohtinud, seega sõitsime natuke maad edasi ja oleme ühes parklas.

Head esmaspäeva!

Homme oleme vist vähem aktiivsed :D

H.

1. Õhtusöök vabas looduses koos krokode ja sisalikkudega:) 2. Sisalik puul 3. Kohalik koaala puu otsas. 4. Lake Moondarra elanikud 

Esimese nädala viimane tööpäev.

Terekest. Hommik algas nagu ikka, smooti sisse ja tööpostile. Täna oli väga rahulik. Inimesi oli ikka väga vähe, sest mingit programmilist osa polnud, ainult inimesed, kes kokku pakkisid asju. Paar tundi müüsime ja pärast seda hakkasime asju kokku pakkima. Umbes 2 h ja kõik oli koos, asjad tuli nii panna, et nad sõidu ajal liikuma ei hakkaks. Kõik sujus ladusalt ning tööpäev sai läbi. Käisime pesus ja mõtlesime täna liikuma hakata, kuid jäime ikka paikseks. Tegime veini ja õhtusöögi ja istusime kamraadidega lõkke ääres. Mõnus päev oli J Homme hakkame liikuma, ja hiljemalt kolmapäeval ühineme jälle nendega, et Mount Isas lahti pakkimisel aidata. Egas midagi, aitab küll tänaseks ;)

R.

Õhtusöök ja esimene vein :)

Hei!

Mis te arvate, mida me mõlemad unes nägime???? Õigee.....me teenindasime inimesi ja Raiki nägi isegi, et üks poiss jättis maksmata, seega ta hüppas üle leti ja hakkas teda taga ajama. Tegelikult pikka pidu ei olegi, mõlemad oleme väsinud ja lähme tuttu ära. Hommikul läksime 9-ks tööle ja lõpetasime 22.15. Homme lähme 10-ks. No, tegelikult pidi tänasega kõik olema ja homme vaid koristamine ja asjade kokku pakkimine, aga siis ütles ülemus, et keegi andis nüüd infot, et homne päev ikka jõus. No, eks näeb, sest Raiki käis lõpus rodeot vaatamas ja kuulis, et hõigati välja võitjad ja jäeti hüvasti- järgmise aastani siis..... No, meie töökoht on 20 meetri kaugusel, seega erilist vahet ei ole :D  Raiki sai täna relakaga metalli lõigata ja seda õlist puhastada. Midagi erilist vist öelda ei olegi. Hull tuul on ja jubekülm ka.

Homseni!

Ciao!

H.

1. Helina ja Raiki esindavad Tantsutaldasid oma pusadega :), 2. Helina täies uhkuses Wendy's ratastel karavani ees. 3. Üritasin rodeost pilte teha, aga kui meil paus oli, siis oli mingi teine võistlus ja sain ainult mingi tüübi tünniga peale. 

Smooti tooti juuti!

Päev algas äratuskellaga, suht loogiline ju? Tegelikult panime varem kella tirisema, et jõuaks jooksma minna. Võtsime peremehe koerad ka kaasa, jõudsid ilusti sammu pidada. Hommikujooks tehtud, smooti joodud, käisime korra linnas toiduvarusid täiendamas ning tööpäev pidi algama kell 10... lükkus edasi, kuna polnud reaalselt ühtegi inimest. Rodeo ise pidi algama kell 17, aga inimesi natuke küll liikus, kuid väga vähe. Seega oligi meil hea õppida erinevaid jooke-sööke tegema. Algus oli päris keeruline, sest kõik on uus, aga vaikselt hakkas tulema. Juhe jooksis vahepeal nii kokku – smooti, milkshake, thickshake, hotdog, sundae, fundae, mega hotdog, megashake, supashake, flackeshake, rocket, slushy ja kõigil on veel erinevad maitsed ja rääkimata lahtisest jäätisest, mida on 21 erinevat maitset – boysenberri, bubblegum, rainbow, macadamian, cookies and cream, frogs in a pond. Ma olen küll enne t-särgipoes töötanud, kuid seal olid enamus asjad ikkagi valmis ja pidin ainult trüki peale tegema. Nüüd peab kõik ise valmis tegema... Kuigi jah, kui teile tundub, et kõik smootid ja milkshaked on tervislikud, siis nähes neid tagamaid, et kuidas ja millest neid kõike tehakse, siis njma... las ta praegu jääda. Ühesõnaga väga busy-ks ei läinudki. Olime 22:30ni pukis. Peremees küpsetas vahepeal päev otsa lõkke peal suure malmpaja sees meile õhtusööki, milleks imehea curry beefiga ja riis kõrvale. 5 h tuliste süte sees. Megahea oli. Punase veini ja curry ja veel igasugu vürtsidega. Meile kõigile meeldib vürtsine toit, seega kõigile väga meeldis. Päeva lõpus maitsesime ka erinevaid jäätisi ja jäätisekokteile. Mõned on päris head ;) Päeva keskel, kui tundus, et rahvast pole, siis peremees ütles, et paneme tunniks uksed kinni. Istuge niisama, jooge õlut ja tunni pärast jälle tööle. Nu kas ei ole inimlik suhtumine tööse? Ka nemad jõid päeval õlut. Inimesed ei stressa nii palju kui Eestis. Kõik on easy going. Aga mingi hetk jooksis küll ikka juhe nii kokku, sest neil on küll süsteem, kuid kassasse sisse kandes, ei ole pmst vahet, kas kannad sisse 6 dollarilise joogi või sama hinnaga söögi. Väga tähtis on ka see, millisesse topsi mingi jook teha. Kõige kohta on oma süsteem ja valesse teha ei tohi. Võid ju mõelda küll, et ega klient aru ei saa, aga kuna neid Wendy’s kohti on üle Austraalia paarsada, siis kliendid teavad täpselt, mida nad saada tahavad või kui sealt midagi puudu on. Homme peaks tulema töökam päev, kuid hea oligi täna rahulikult õppida.

Tuttu ja homme uue hooga. Täna näen unes raudselt, et ajan milkshakesid taga ja pillan maha :D

Head und.

R.

 Hommikune jooks.

Kui Helinal oli vahepeal juba tunna, et hakkab asjast aru saama ning suudab juba naeratada, siis minul oli päeva lõpuks ka selline tunne nagu esimese pildi peal näha :D